Õpikutest

Aga mis B2 õpikut te soovitate?, küsiti minult ühel päeval.

Ma ei tahaks soovitada, sest ma ei tea oma eksamitulemusi. Aga üldiselt õppisin ma kolme õpiku järgi: K nagu Kihnu (suur aitäh, Mall Pesti), Tere taas ning Praktiline eesti keel. Ainult üks neist, nimelt Tere taas, on iseõppija käsiraamat sensu stricto, kaks ülejäänud on muidugi väga head, aga vajavad õpetaja abi, eriti viimane, Praktiline eesti keel.

Aktiivse kasutaja vaatenurgast ma saan võrrelda oma muljeid kolme õpiku kohta. Kogu õpikute sari «Tere» on rohkem interaktiivne, kui EnE ja KnK. Nt seal on QR-koodid, mis muudavad õpiku kasutamise mugavamaks. EnE ja KnK annavad, muidugi, rohkem õppematerjali ja elava kõne näiteid. Peale selle, see on teadnud hästi, ilmselgelt kõige suurem probleem iga keele õppimise juures on see, kuidas õpilase tähelepanu köita eriti nüüd, kui on olemas palju ahvatlusi ja võimalusi, et õpikust kõrvale kalduda — nt FB-i poole. Nii et interaktiivsus on väga oluline iseõppijate jaoks.