31 июл. 2018 г.

Волшебные очки

«Дааа, это тебе не ‘тере-тере, мы с раквере’», — тяжко вздохнула учительница после очередного занятия, на котором мы вместе читаем и комментируем жуткой толщины фолиант о реалиях XIV века на эстонском.

После таких экзерсисов почти разговорный роман об эмигрантской жизни кажется лёгким как бизе. Собственно, я всё жду, когда на глазах появятся волшебные очки для понимания текста без поминутного заглядывания в словарь. На английском они появились после аспирантских 700 тысяч знаков. На эстонском пока прочитано около 40 тысяч. Favet fortuna fortibus
Читать далее

Aspirandi tuhanded

Kui ma olin aspirantuuris, meil oli vaja inglise keele eksami sooritamiseks lugeda ja tõlkida 700 000 (seitsesada tuhat) tähemärki. Pärast seda ma tunnen, et mul on nagu maagilised prillid ees: võõrkeelse teksti lugemine on kerge ilma tõlketa. Samasugune tunne oli, kui ma lugesin ja tõlkisin palju keskaegsete autorite (Albertus Magnus, Thomas Aquinas, Hermes Trismegistos jne) ning antiiksete ajalooliste isikute (Caesar, Livius, natuke Cicero, Augustinus, patres ecclesiae jne) ladinakeelseid tekste.

Eile õhtul ma arvutasin välja, et ma pean eestikeelseid tekste lugema 365 (kolmsada kuuskümmend viis) lehekülge ning mul on sarnased maagilised prillid ees. Mul on juba loetud nelikümmend tuhat tähemärki või kolmkümmend lehekülge. Ees on suur töö!

Читать далее

30 июл. 2018 г.

Amsterdamis

Iga kahe aasta tagant, aastast 1992 (tuhat üheksasada üheksakümmend kaks), toimub suur maailmasündmus – AIDS’i konverents, mis liidab paljusid inimesi, nimelt teadlasi, aktiviste, avalikke persoone ja tähti. Selle aasta konverentsi külastas Amsterdamis rohkem kui kaheksateist tuhat inimest.

Tallinnast sinna on otselennuk ning lend kestab umbes kaks tundi. Amsterdami tänavatel on liiga palju inimesi ning me tundsime ennast kolleegidega ebamugavalt. Me elasime üüritud korteris, mis oli konverentsi toimumise koha lähedal (15 minutit jalgsi). Kui me pidime trammiga sõitma, see oli huvitav, sest et oli vaja oma sõidukaarti valideerida mitte ainult sissepääsul, vaid ka väljapääsul.

Konverentsi avamise tseremoonial viibisid sellised tähed nagu Hollandi printsess Margret, sir Elton John, Inglise prints Harry, Ameerika endine president Bill Clinton ja teised kuulsad inimesed. Peeti väga inspireerivaid kõnesid täis nii fakte kui ka emotsioone (iga kõne oli tõlgitud hollandi ning žestide keelde). Ainult üks vene naine, tseremoonia lõpus, rääkis vene keeles ja loomulikult mitte keegi ei saanud temast aru, välja arvatud mõned inimesed endisest NSVL-st.

Iga päev algas varahommikul, umbes kell seitse ja lõppes hilisõhtul. Mul oli seal neli posterpresentatsiooni inglise keeles (üks Ukrainast, üks Tadžikistanist ja kaks Ida-Euroopast ning Kesk-Aasia regioonist). Mitte keegi ei toonud midagi Eestist. Konverentsil oli veel palju ettekandeid Aafrikast ja Aasiast.

Читать далее

27 июл. 2018 г.

HIV, HCV and syphilis prevalence among MSM in Tajikistan are stabilized

Background: Men having sex with men (MSM) remain one of the most HIV vulnerable groups of population in developed countries. There is very limited data on HIV epidemics among MSM in Central Asia region, especially in Tajikistan, primarily due to the hidden character of the group. The surveillance studies conducted earlier (2011 and 2015) showed alarming HIV prevalence among MSM (4.1% in Dushanbe and 2.7% in the whole country, 2015).

Methods: A cross-sectional integrated bio-behavioral survey was conducted among MSM by UN Development Program in Tajikistan and National AIDS Center from November to December, 2017. A total respondent-driving sample was 700 MSM (350 in Dushanbe).

Results: MSM in Dushanbe were 28 y. o. in average; 44% had secondary and 33% tertiary education; 38% are living with women; last 6 months, they had sex with 3 men in average; last year, no one was an injection drug user; 72.9% (CI: 68.2–78.0) used a condom at last anal intercourse with man; 8.5% (5.7–11.7) were HIV tested and knew their result during last 12 months.

In 2017, the prevalence of HIV among MSM in Dushanbe was 2.4% (CI: 0.9–4.3), HCV 4.3% (2.1–6.8) and syphilis 4.9% (2.7–7.2). In 2015 and 2011, HIV prevalence was 4.1% (2.1–6.2), 1.5% (0.2–3.2) respectively, HCV prevalence was 2.3% (0.9–4.0) and 3.9% (1.2–7.3), syphilis prevalence 9.3% (6.4–12.4) and 5.1% (2.7–8.8).

Conclusions: The analysis of the collected data shows that HIV, HCV and syphilis prevalence among MSM in Tajikistan are stabilized (compared to 2015). This is one of the major positive impacts of prevention programs among MSM in the country. For further progress in the prophylaxis of these infections among MSM prevention programs should be continued and strengthened.

Authors: Sherkhanov, Takhir; Shyrinjanov, Umed; Shoinbekov, Khuvaido; Abbasova, Dilorom; Kasianchuk, Maksym; Orbelyan, Sona


Читать далее

19 июл. 2018 г.

Kontsert Püha risti kirikus Paides

Ühel päeval, kui ma proovisin otsa YouTub’is Eesti orelimuusikat, ma nägin lühikest filmi Paide kiriku orelist. Miks mitte, küsisin ma endalt, see orel kõlab hästi võrreldes Rakvere omaga ja ostin bussipiletid.

Pärast hambaarsti vastuvõttu oli mul kõht tühi, bussijaama R-kioskis sõin ruttu ühe võileiva ja sõitsin väikese bussiga Paidesse.

Paide on väga väike linn (kaheksa tuhat inimest) – isegi Tallinn mulle tundub väiksena, aga see linn nagu teised linnad Eestis on väga puhas. Kirik oli suletud ja me läksime enne kontserti Ordulinnusesse jalutama.

Kell kolmveerand seitse kiriku uksed avanesid ja me astusime sisse. Orel ei ole suur, aga ma lugesin kirikulehelt, et ta on renoveeritud. Seni kuni inimesed kogunesid, orelimängija rääkis kavast (Bustehude, Bach, Haydn ja uuesti Bach), see tundus optimistlik olevat – kõiki teoseid ma ise mängisin ja tunnen neid hästi. Aga siis juhtus nii, et orelimängija tegi kogu aeg vigu, isegi kergetes teostes. Minu jaoks oli see huvitav: Tallinnas mängitakse hästi eesti romantilist või modernset muusikat, väikeses Paides – barokkteoseid, kuid halvasti.

Читать далее

Hambaarsti juurde või väike šantaaž

Sellel hommikul, kui ma pidin polikliinikusse helistama, ma ei saanud seda teha. Enne tundi helistasin iga viie minuti tagant, aga mitte keegi ei vastanud. OK, ma kirjutasin kliiniku klienditeenindajale e-kirja, et mul oli paha olla, et nad ei tööta. Ma esitasin oma faktid.

Pärast keele tundi, kui ma riietusin, et kontorisse minna, mulle helistati kliinikust ja klienditeenindaja vabandas ning tegi mulle ettepaneku, et ta paneb mind kirja tasuta arsti vastuvõtule. Hästi, ma olin nõus, sõin tablette ja ootasin oma ega, et arsti vastuvõtule minna.

Järgmise päeva hommikul ma kirjutasin nendele veel ühe e-kirja, küsides mis kell ma pean tulema, et meil oli kokkulepe ja see sai kinnitatud kirjalikult. Ainult pärast seda toimingut, päeval kell kaks, läksin ma arsti juurde.

Читать далее

17 июл. 2018 г.

Kontsert Toomkirikus

Laupäeval ma käisin Toomkirikus orelipooltunnis. See oli odav – kolm eurot. Seal esinevad head organistid või koorid. Kahjuks, nendel kontsertidel mängitakse harva briljantset barokkmuusikat ning väga tihti Eesti modernseid (uusimaid) romantilises stiilis (see viimane on aeglane ja ma võitlen unega) muusikateoseid. Sellel korral olid kavas ka Eesti orelisonaadid, aga muusik valis need teosed, mis ühendavad nii Eesti rahvameloodiaid kui ka keerulisi barokkvorme.

Sel ajal, kui ma kuulasin muusikat, ma mõelsin, et Eesti pop-muusika, mida ma kuulen raadiost, on ka huvitav lõiming: ühtepidi ta on Euroopa pop-muusika kaheksakümnendatest tõlgitud eesti keelde või kirjutatud selles stiilis, teistpidi, ettekanne on väga hea (heliloojad või muusikud elavad oma emotsioone teoses välja).

Minu arvates, see võib-olla sellepärast, et Eesti kultuur nagu Ameerika kultuur on väga noor ja inimesed tahavad võtta parima, nad õpivad näidete varal.

Читать далее

16 июл. 2018 г.

Indrek Hargla

Деякий час тому, коли я обирав свою першу книгу для читання естонською, я майже випадково взяв кримінальний роман Indrek‘а Hargla. Зараз ми його читаємо з вчителькою — як у першому класі, вголос і перекладаючи рядок за рядком, бо мова роману дуже багата і непроста як для початківця.

Поліз у Вікіпедію, і що я там бачу: «2014. aasta Ukraina kriisi ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad» — «під час української кризи 2014 року він повідомив, що не купуватиме в магазині ті естонські продукти, на яких є російські написи».

Совпадєніє — не думаю

Читать далее

12 июл. 2018 г.

Eesti Rahva Muuseum

Neljapäeval minu kontor tähistas oma viiendat juubelit ja meil oli vaba päev. Kõik kolleegid tahtsid grillima minna, aga mina otsustasin, et see ei ole mulle huvitav ning me sõitsime koos abikaasaga Tartu Eesti Rahva Muuseumi. Seal ma juba olin üks kord, aga siis ma nägin ainult „Uurali kaja“ näitust ning ei külastanud teist näitust „Kohtumised“ ning ei söönud muuseumi kohvikus.

Hommikul me ärkasime varem üles, sõime kiiresti tatraputru seentega, jõime kohvi ja jooksime bussijaama. Sel ajal, kui me sõitsime bussiga, Saša vaatas filmi, aga ma tõlkisin vene keelde eestikeelset artiklit ja kuulasin oma lemmikmuusikateost – J. S. Bach’i „Kunst der Fuge“.

Uurali kaja näitusel, kuhu me läksime alguses, Saša nägi seda esmakordselt, kui palju on erinevaid uurali rahvusi ja see mida ta arvas vene (näiteks riided, saun) olevat, on tõesti soome-ugri rahvastelt tulnud.

Teine näitus tundus mulle vähem huvitavana sellepärast, et hilismineviku asjad on kõikjal, kõikides muuseumides, aga näiteks arheologilised kollektsioonid Ukrainas, Gruusias ja Armeenias on väga suured – meil on palju kivi-, pronksi- ja raudaja asju, aga siin on üks laud, kaks inimese luustikku ja mõned keraamikatükid (savitükid). Samal ajal Saša oli õnnelik: muuseum on väga interaktiivne, siin on võimalus mitte ainult vaadata, vaid ka puudutada, nuppudele vajutada.

Õhtul, pärast muuseumi kohvikut, tulime koju tagasi – bussis Saša magas, mina aga proovisin jälle tõlkida, kuid ei saanud.

Читать далее

11 июл. 2018 г.

Laulupidu

Pühapäeval üks minu sõber, Miroslav, kirjutas mulle Facebook’is. Ta on tõlk, poolakas ja elab Leedus. Mirek teab, et ma olen ladina keele suur fänn ning ta saatis mulle ühe lingi (https://www.lrt.lt/mediateka/irasas/1013698037/dainu-svente) – laulupeo video Leedus ja lisas, et selle filmi kolmandast tunnist ja kaheteistkümnendast minutist ma võin kuulata suurt kuulsat koori, mis laulab modernse leedu helilooja hümni „Cantate patriae canticum novum“.

See oli õhtul, ma olin väga väsinud, ma tahtsin magada ning ma vaatasin seda videot alles esmaspäeval. Aga kui ma hakkasin seda koori kuulama, ma sattusin vaimutusse ega saanud rahuneda, sest see teos oli suurepärane- rõõmsameelne uus barokk, Vana-Rooma vabariigi kodanikutunne...(!) kõik kuuldu on tunnetatav nii ajas kui ruumis.
Читать далее

1 июл. 2018 г.

Объявление

Просматривая эстонскую прессу, я наткнулся на совершенно для меня необычный жанр: описание собак и кошек из приюта, которых нужно усыновить или удочерить: «Турбо — примерно четырёхмесячная кошечка, которую нашли 16 июня в селении Гуммули. Она была рядом с дорогой в канаве и отчаянно мяукала. Она голодала — так голодала, что уже прямо только кости остались… [рассказ о том, как лечили] … Турбо быстро идёт на поправку и надеется найти дом, где она наконец сможет чувствовать себя в безопасности. Если вам кажется, что Турбо подойдёт вашей семье, заполните форму…» Когда я только приехал в Эстонию, меня удивило, что на улицах нет бездомных животных. Их не отстреливают, о них заботятся, найденных лечат и подыскивают куда пристроить. Систематически и целенаправленно. Практический гуманизм.
Читать далее