Kõrgõzstanis

Nagu teised Aasia riigid (välja arvatud Türgi) Kõrgõzstan on teeriik — siin juuakse enamasti teed, mitte kohvi. Erinevalt Tadžikistanist, siin on palju kohvikuid, aga tšajhanaid on ikka rohkem. Kõrgõzid on väga uhked, et neil on oma konjak, aga ausalt öelda selle kvaliteet võiks parem olla. Tundub, et nad ise seda teavad, sest lennujaama «Manas» duty free poes seda konjakit ei ole. Supermarketites müüakse ka kohalikke veine, aga ma ei tahtnud riskida neid maitstes.

Riigi pealinn, Biškek, on suur — üle miljoni inimest. Ta asub riigi põhjaosas, Tjan-Šani mägede lähedal. Linn ehitati XIX. sajandil vene sõjaväeasulana Kesk-Aasias, et kontrollida Suurt Siidi teed, mis ühendab Hiinat Euroopaga. Vaatamata sellele, et Biškek on Kõrgõzstani pealinn, ta on senini peaaegu täiesti venekeelne, kuid teistes riigi maakondades räägitakse kõrgõzi keelt. Kõige intensiivsemalt ehitati linna nõukogude ajal. On selline mulje, et seda ehitati õpikute järgi — see tähendab, et linn on täpselt jägatud kvartaliteks ning siin on raske ära kaduda.

Kahjuks, praeguses Biškekis elada on päris raske — majad lagunevad, neid ei renoveerita üldse, asfalt tänavatel vajab samuti suurt remonti… Peale selle, see, mida renoveeritakse, muutub nii ebaloogiliseks ja ebamugavaks, et pole võimalik seda kasutada. Näiteks: kesklinnas, ühe ristmiku taha ehitati uus suur spordiklubi; selle juurde pandi väike dekoratiivne metalltara ja nüüd igaüks, kes tahab sporti teha, peab kohe pärast ülekäigurada ümber selle tara ringi minema, et pääseda sihtkohta. Selliseid näiteid on palju! Minu arust selline ebamugavus on ilmselgelt seotud rahva mentaliteediga — kõrgõzid olid nomaadid, neil polnud vaja oma elukohta paremaks teha, sest rännuiha on neil veres.

Mis veel? Igas riigis ma püüan ajaloo muuseumeid külastada. Kahjuks, Kõrgõzstanis ma ei suutnud — rahvamuuseumit renoveeritakse juba terve aasta ning ta on suletud. Frunze muuseum tundus mulle väga nõukaaegne (täpselt nagu Ždanovi muuseum Mariupolis) ja see tunne ei petnud mind — seal polnud võimalust kaardiga maksta (minna pangaautomaadi juurde ma ei viitsinud — pilet maksab ainult 30 senti).

Üldiselt mulle tundub, et Kõrgõzstanis võitlevad omavahel kolm suurt geopoliitilist võimu: Venemaa nõukogude riigi pärijana, Hiina, mis pretendeerib liidri kohale uues regioonis ja Türgi, kes tahaks olla kogu türgikeelse maailma pea. Arvan, et just see ongi põhjuseks, et Kõrgõzstanis kestab mingi näiline vabadus ja demokraatia.