Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada?

See küsimus on minu arvates provokatiivne ja varjab tõelisi põhjuseid iseloomuomaduste kujundamise kohta. On hästi teada, et inimese iseloom kujuneb erinevate teguride tagajärjel, nende seas põhilised on sünnipärased ja seotud ümbruse mõjuga. Omakorda sünnipärased on osaliselt geneetilised, aga need, mis inimene sai oma ümbrusest, jagunevad perekondlikeks ja kooliaegseteks.

Proovime aga neid iseloomuomadusi nimetada. Esiteks, missugused neist on sünnipärased? Agressiivsus, ekstravertsus, optimistlikkus ja hea mälu on loomulikult seotud bioloogilise konstitutsiooniga — näiteks agressiivsus, rahulolematus ja domineeriv optimistilikkus (sisemine õnn) on nähtavasti defineeritud hormonaalse taustaga, ekstravertsus ja hea mälu on arvatavasti seotud aju struktuuriga — kui palju on ajus neuronite junktuure.

Teiseks, iseloomuomadused, mis kujundatakse isiku arengu ajal, see tähendab kasvamisel. Nende hulka kuuluvad osaliselt kannatlikkus, tagasihoidlikkus, kangekaelsus, sõbralikkus, oskus sihini jõuda jne. Ma pean rõhutama sõna «osaliselt» — kõik need omadused on seotud ka bioloogiaga (kui nt inimene on agressiivne, siis tal oleks raskem olla kannatlik).

Mõned sünnipärased omadused ilmnevad juba väikesel lapsel, enne kooli minemist. Ja muidugi tundub, et need algavad kodust. Teised ilmnevad vaid koolis või isegi pärast, kui hormonaalne staatus muutub või kui keegi satub sobivasse rühma (nt alkoholism ja narkomaania on tugevasti seotud pärilikkusega, aga kas konkreetsest inimesest saab alkohoolik või narkomaan — sõltub tema ümbrusest). Ja kui need sünnipärased omadused ilmnevad kooli ajal, siis tundub, et kool on nende põhjus.

Niisiis, millisele järeldusele me oleme jõudnud? On näha, et mitte kõik ei alga kodust, ja samuti mitte kõik, mis tekkis koolis, on koolis kujunenud. Seejuures kool mõjutab kahtlemata iseloomuomadusi, aga kool ei jaksa deemonist teha inglit.