Näete ingleid astuvat üles ja alla

Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde (Johannese, 1 : 51)

Kolme aasta jooksul oleme näinud piketil palju: meid on kiidetud ja kirutud, õnnistatud ning näidatud trääsa, toetatud, rünnatud... Iga kord piketile minnes ei ole võimalik teada, mis juhtub. Väga kurb, et kohalikud ukrainlased arvavad, et see neid ei puuduta, tehku eestlased piketti Ukraina toetuseks. Sellise tausta põhjal, kui meie juurde tuleb keegi, kes ukraina turistina jalutab mööda Vanalinna, siis see on harv juhus, aga rõõmustav üllatus.

Viimane kord meie juurde astus noor pere – ema ja isa väikese tüdrukuga süles. Nad olid üllatunud ning samaaegselt ka inspireeritud, pisarad silmis ei suutnud nad uskuda, et see, mida näevad, on tõsi. Naine hüüdis mehele: «Bohdan, tõmba lipp välja!» ning kollakas-sinine lipp ilmus seljakotist nähtavale...

Hiljem nad kirjutasid FB-s: «Võtke lipp alati endaga kaasa. Lihtsalt alati. Õmblesin selle 13 aastat tagasi. Siis polnud häid lippe müügil. Sellest ajast reisib ta minuga igal pool. On veel üks lipp, mille õmblesin juba sõja ajal, kui polnud piisavalt lippe. Kuid see, esimene, on reisinud minuga kõige rohkem. Täna, juhuslikult, sattusime osa võtma aktsioonist, mille eesti aktivistid korraldasid Ukraina toetuseks. See oli tõeline ime, nii et ma ütlen: alati lipp kaasa!»

Nad olid nii entusiastlikult meelestatud, et see kandus meile üle. Sel hetkel tundus olevat taevast avatuna nähtud. See oli tõeline ime!