De angelorum vita ehk Märgid

Sel korral minu reis Savonlinna ei läinud hästi. Mis juhtus? Vaatamata sellele, et jõudsin kohale peaaegu ilma seiklusteta, kuid kontserdile ma ei pääsenudki. Asi oli selles, et kontsert pidi olema vanas kirikus, mis asub 30 km kaugusel linnast. Nagu tavaliselt, festivali korraldajad andsid bussi, aga…

Juhtus õudne «miscommunication» nagu kirjutati järgmisel päeval. Festivali veebilehel oli eraldi info «Kuidas etendusele jõuda?», kus olid ka festivali bussi väljumisajad. Vastavalt sellele infole läksin ma peatusesse 30 min varem. Armuline taevas andis mulle märku linnuna, aga mina ei ole augur: üks kalakajakas istudes laternapostil hõikas mulle midagi väga kõvasti, kui ma läksin sellest postist mööda, ta tõusis õhku, lendas järgmise posti otsa ja hüüdis taas midagi… see kajaka tegevus kordus kogu minu teekonna vältel bussipeatuseni. Nii tüütu kajakas! — mõtlesin… Kuid bussi ei tulnudki. Ma olin hirmus vihane, sest reis siia, mis kestis 8 tundi, oli asjatu! Ma tahtsin Miikaeliks saada, tule ja mõõga kihutada, patuseid hingi pärapõrgusse ajada… Selle asemel tulin ma koju, tegin kohvi, sõin õuna, leidsin Mozarti CD ning jäin magama. Niimoodi sai kuri peaingel taas inimeseks