Tundub, et varsti on palju vene pagulasi Eestis, Lätis ja Leedus. Kas see on hea või halb?
Ühest küljest, mida enam on ühiskonna konflikte Venemaal, seda kiiremini algab Ukraina rekonkista Krimmis, Donetskis ja Luhanskis.
Teisest küljest, kolmes Balti riigis ühiskonnaelu muutub vähem stabiilseks, sest vene keelt emakeelena kõnelejate osa ilmselgelt suureneb. Muidugi, nad hakkavad keelt õppima ning tulihingeliselt venevastaseid meeleolusid toetama (see on väga venepärane — vihata, mida varem armastati), aga ausalt öeldes pole võimalik keelt hästi õppida, kui on lähedal suur venekeelne keskkond.
Peale keele need pagulased puutuvad kokku uue elustiiliga — see on väga loomulik. Adaptatsiooni ajal (aasta-kaks-kolm) põgenikud tunnevad sügavat pahameelt ja nad kindlasti hakkavad väljendama oma soovi muuta ühiskonnaelu siinsetes oludes neile mugavamaks. Niisiis, on olemas võimalus, et see pahameel ühendab neid kohalike hallpassikate rahulolematusega Eesti riigi suhtes. Kahjuks, ei tohi ka Venemaa meedia ja FSB agentide propagandistlikku mõju arvestamata jätta.
Kolmas oht on epideemiline: Venemaal vohab HIV-i, hepatiitide ja tuberkuloosi epideemia. Kas saab Balti riikide tervisesüsteem sellise koormusega hakkama? Kas saab väikese Eesti terve ühiskond nende väljakutsetega hakkama?
28 лип. 2019 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар