Minu ladina keel

Enne Tallinna kolimist mul ei olnud õrna aimugi keeleoskuste tasemete süsteemist — kõik need A2, B1, C1 etc ei tähendanud minu jaoks midagi. Peas oli ainult vana nõukogude klassifikatsioon «sõnastikuga, vabalt või emakeelena» ning selle järgi ma võisin mõelda nt, et valdan poola või ladina keelt vabalt, sest midagi oskan öelda, suudan palju kirjutada ning loen peaaegu kõik tekstid läbi ilma sõnastikuta. Siin, Eestis, ma pidin uuest süsteemist aru saama. See oli huvitav ja õpetlik, aga mul tuli pähe kohe küsimus, kas on võimalik selle süsteemi järgi hinnata ladina keele oskusi, sest väga vähe inimesi terves maailmas õpib seda keelt, et aktiivselt kasutada.

Vaat näiteks, ladina keelt õpitakse filoloogiateaduskonnas (välja arvatud klassikaline filoloogia) üks aasta, selle aja vältel üliõpilased hakkavad aru saama lihtsatest tekstidest ning võtavad läbi peaaegu terve formaalse grammatikakursuse. Mis tase see on? See on justkui A2, aga siin puuduvad kirjutamine ja rääkimine üldse. Klassikalised filoloogid muidugi õpivad ladina ja vanakreeka keeli paremini. Nad oskavad lugeda väga keerulisi tekste, kaasa arvatud luuletusi, nad suudavad midagi kirjutada või lihtsatest asjadest rääkida. Tundub, et see on B1 või arvatavasti B1+.

Loomulikult, on olemas ka ladina keele entusiastid, mõned neist on mu tuttavad. Kunagi Prantsusmaal elas vanem naine (praegu, kahjuks, ei mäleta tema nime), kes toimetas ladina käsitöönduslikku ajalehte «MAS» (tehtud täpselt liimi ja noaga nagu «samizdat»), me olime kirjavahetuses — mina tegin väga lühikesi uudiseid ladina keeles (üks neist muide oli Eestist), tema kirjutas neid uudiseid sisse ja saatis mulle oma ajalehti… Kõik sellised entusiastid oskavad keelt väga hästi, see on nende elu, ma arvangi, et nende tase on kõrgem kui B2.

Igatahes, et rääkida tõsiselt, mis tase on sellistel inimestel, kes kunagi õppisid või õpivad praegu ladina keelt, on vaja, et keele elu oleks mitte ainult formaalne, vaid ka täisvereline. Väga hea, et on olemas entusiastid, kes vabatahtlikult teevad kasulikke asju, igaüks neist aitab keelel ellu jääda. Konkreetselt ladina keeles neid asju on palju: koomiksid lastele Itaalias, raadiosaated Soomes, erinevad FB rühmad ning värske kursus Duolingo veb-rakenduses. Loodan, et samm-sammult me saame näha rohkem selliseid loomingulisi algatusi — Vivat Latinitas!