Hildegardist

840 aastat tagasi suri Saksamaal Hildegard Bingenist — see nimi on praegu peaaegu tavalistele inimestele tundmatu, aga omal ajal ta oli kuulus. Tema kanoniseeriti ainult aastal 2012, kuid kaheksa sajandi vältel loeti seda naist pühakuks.

Tema ladina keel oli halb (umbes nagu minu inglise keel), ta palus selle pärast vabandust ning tahtis, et tema vigu parandataks. Ta oli esimene, kes lõi kunstikeele, Lingua ignota — pärast teda kõik volapüki, esperanto ning interlinguade autorid olid üksnes mehed. Ta kirjutas luuletusi ja muusikat, mis meie jaoks kuulamiseks tundub raske olevat selle meditatiivsuse tõttu. See tema pärandus on säilitanud (8 CD!) ning saab aina populaarsemaks. Üks nendest tsüklitest, Ordo virtutum — Vooruste järjekord, oli tol ajal äärmuslikult feministlik deklaratsioon: kõik 16 voorust on naised, ainult pagan on mees. 

Hildegardi piinas terve elu migreen (ibuprofeeni või teisi modernsi tablette tol ajal polnud). Õigupoolest, tema visioone on seletatud nagu migreeni tagajärge. Hildegard elas pika elu — üle 80 aasta, õppis, tegutses, kannatas. Pühak, kelle nime kannab väikeplaneet.