Soome-ugri esperanto ehk Budinos

Inimlik fantaasia on lõputu — see on meie evolutsiooniline eelis. Muinasjuttude, legendide, pärimuste, romaanide ja luuletuste lugemine tundub kasutuna, aga selleta oleks raske inimkonna eksistentsi ette kujutada. Samuti, akadeemiline ehk puhas teadus muutub millekski praktiliseks aja jooksul või jääbki ainult paberile.

XII sajandi lõpus ilmus arvatavasti esimene tehiskeele projekt, «Lingua ignota». XVII sajandil sündis üldslaavi keeleprojekt, mis on nüüd välja arenenud tehiskeeleks «Interslavik». XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses tekkis palju teisi projekte, peamiselt romaani keelte alusel. 1990-tel loodi Intergermanik ehk Folkspraak. Kõik need peale Esperanto ja Latino sine flexione ei saanud popularseteks (erandina näib ka Interslavik, sest selles keeles on ilmunud teravsotsiaalne mängufilm). Täna ma sain teada, et soome-ugri esperanto on ka olemas (https://studfile.net/preview/5997168/)! Nähtavasti see on kõige noorem projekt — ta sündis 2009. aastal udmurti filoolog Aleksei Arzamazovi peas.

Oma intervjuus (http://www.finnougoria.ru/news/publications/9317/) Aleksei seletab, et tema mõte oli teha abikeelt vene või inglise keele asemel: «Meie, soome-ugrid, oleme lingvistilisest vaatenurgast väga kaugel teineteisest, me kasutame tihti oma kõnes mitte sugulaskeeli, et aru saada teineteisest ja elada täisverelist elu. Ma ei räägi, et see on halb, ma teen ettepaneku kasutada lihtsalt teistsugust lingvistilist stsenaariumi». Ilmselgelt, käesolev olukord erineb teistest abikeeltest — kõik need Interlingua, Interslavik, Intergermanik jne tekkisid, et ühendada üsna sarnaseid keeli, kuid Arzamazovi projekt kavatseb (samuti nagu Esperanto) olla abikeelena nende rahvuste jaoks, kes ei saa teineteisest üldse aru.

Ma arvan, et see on pigem humanitaarne initsiatiiv, et äratada Venemaa väiksete soome-ugri rahvuste teadvust. Kahjuks, teadoleva informatsiooni põhjal, see projekt jäi ainult heaks ideeks.