Jälle mul on häbi

Ukraina teadlaste kogukonnas käivad keerulised protsessid — ühed suudavad teadust teha puhtaks ilma valeta, vabana imitatsioonist ja plagiaadist, kohandades seda Euroopale, teised aga võitlevad, et status quo't säästa, sest teaduslikke kraade ja ametiposte müüakse ning ostetakse ja lollus, maskeeritud terminoloogiaga, õitsebki. Loomulikult, ma jälgin seda, sest mul on kurb nentida, et minu doktorikraad, mis on tehtud oma peaga ja ajudega, muutub mitte millekski pseudoteadlaste hulga tõttu. Kahjuks, selle probleemi mõõtmed on nii suured, et puudutavad mind isegi siin, teises riigis.

Lugesin ma läbi artikli [*], milles räägitakse ühest (neid on palju) kultuuroloogilisest dissertatsioonist, kaitstud Kiievis. Kus ukraina kultuuroloogia on ja kus ma, keemikuna või isegi statistina, olen? — oleme teineteisest väga kaugel ning see järjekordne skandaal oleks jäänud märkamatuks minu poolt, kui ma poleks näinud selle dissertatsiooni retsensentide hulgas väga tuttava nime. See naine töötab Mariupoli ülikoolis teadussekretärina ning aitas mul dotsendiks dokumente vormistada. Tema dissetatisooniretsensioon oli positiivne, nii et ta ei lugenud seda skandaalset teksti läbi või aitas kaasa pseudoteaduse arengule — niikuinii, mõlemad variandid tähendavad, et ta tegi oma tööd halvasti.

Jälle keegi teeb midagi halba, aga häbi on minul!

* https://dt.ua/SCIENCE/akademichna-mantiya-gologo-korolya-abo-pro-fabriki-disertaciynogo-slovobluddya-330583_.html