Loom varjupaigast? Kas jah või ei?

Kõik mu loomad (peaaegu ainult kassid) ilmusid minu ellu mitte varjupaigast, see ei ole minu põhimõtette pärast, vaid see juhtus iseenesest. Asi on selles, et Mariupolis, kus ma elasin, kahjuks on palju kodutuid loomi. Enne sõja algust, Donetskis hakkasid tegutsema loomavarjupaigad ning linnavõimud alustasid inimlikku koerapüügi programmi, kus tänavakoeri püütakse, ravitakse, steriliseeritakse, märgistatakse ja lastakse taas vabaks. Eestis (olin üllatunud) ei näinud ma kasse ega koeri õues. Hiljem sain teada, et siin on mitu head varjupaika, kust inimesed saavad lemmikloomi võtta.

Minu arvates, looma võtmine varjupaigast on ainult positiivne tegu. Esiteks, on parem lemmiklooma jaoks olla kodus, kui varjupaigas. Teiseks, inimene saab terve looma. Kolmandaks, loomaomanik peab mitte ainult teda toitma, vaid ka võtma endale kohustuse tema eest hoolitseda (ma ei tea, kas Eestis seda kontrollitakse, aga näiteks Saksamaal politsei võib selle isiku kinni pidada, kui ta teeb loomale kahju). Neljandaks, kui mitte keegi looma endale pika aja jooksul ei võta, siis on varjupaigal õigus see loom magama panna.