14 käänet

Eesti Keele Maja korraldas tasuta filmiõhtu, kus külalised võisid vaadata filmi «14 käänet». See oli huvitav kogemus, sellepärast et mul ei olnud õrna aimugi, kui suured probleemid ootavad ees venekeelseid lapsi, kelle pered soovivad integreeruda eesti ühiskonda.

Ukrainas meil on ka palju küsimusi ukraina keele omandamise kohta vene- ja ungarikeelsete inimeste hulgas, aga mitte kunagi, pole mulle tundunud, et see probleem on nii tõsine, nagu filmis räägitakse. Näiteks, ühes episoodis filmitakse viienda klassi kooliõpilast, kes teeb oma matemaatika koduülesannet. Kuna ta ei ole varem õppinud eestikeelses koolis, ta ei tea spetsiifilist terminoloogiat ning tal on väga piiritud oskused võõrkeelse teksti arusaamiseks; siis ema pidi ostma talle teise õpikute komplekti vene keeles lisaks eestikeelsele õpikutele — see tähendab, et poiss peab iga päev topelttööd (vähemalt esialgu) tegema kõigis ainetes. Ma olin nii üllatunud, sellepärast et ma ei osanud seda ette kujutadagi, võib olla seepärast, et vene ja ukraina keel on sugulaskeeled, aga ungari rahvast on nii vähe Ukrainas, et see ei olegi mingi probleem.

Filmirežisöör Marianna Kaat esines meie ees pärast linastust ning ütles, et ta filmis neid dokumentaallugusid peaaegu 4 aasta jooksul. Ta tahtis jälgida, kuidas tema tegelased vastavad sellele raskele väljakutsele. Tema sõnul, kogu filmi sihtrühm on mitte venekeelsed (sest nad ikkagi puutuvad kokku selliste probleemidega), vaid eestikeelsed vaatajad, sest kui lastekollektiivi ilmub keegi võõrkeelne laps tahes integreeruda, mitte ainult õpetaja, vaid ka igaüks peaks tööd tegema natuke rohkem, kui tavaliselt. Loomulikult, ise õppija peab ka olema väga motiveeritud. Muidugi, siin on veel üks nõrk koht kogu integratsiooni süsteemis: see dokumentaalfilm koosneb neljast edukast loost — neli peret, raisates palju aega, jõudu ja raha, suutsid integreeruda, aga mis toimub inimestega, kellel ei ole nii suurt motivatsiooni? Sellele küsimusele film ei vasta.