Meie, postnõukoguderiigide kodanikud, elame pingelises õhkkonnas. Ühtepidi, me ootame teravat kriitikat, me oleme alati valmis kaitseks (parim kaitse on tugev rünnak) ning ise teeme kriitikat, teistpidi meile ei meeldi reeglid (ei ole ju reegleid ilma eranditeta) ja proovime kogu aeg endale erandit teha.
Kui ma kolisin Eestisse kaks aastat tagasi, üks vanem proua ütles mulle: Maksym, sul on vaja aega, et harjuda. Sa tulid riigist, kus korruptsioon ja agressioon on igapäevased. Samm sammult sa hakkad aru saama, et mitte keegi ei ründa sind igal hetkel. Natuke lõdvestu. Kui karantiin lõpeb ja sa näed, et reeglid töötavad ning elu on mitteohtlik, siis sa hingad kergemalt.
Aeg möödus. Tegelikult, ma kuulen siin väga tihti “tubli”, “edu”. Sõna “loll” näen ma ainult raamatutes. See on usalduk õhkkond
14 вер. 2018 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар