Üles ja alla

Kui enne eksamit olin kontsentreeritud, aga nüüd — lõõgastunud. Muidugi, nagu varem õpin ma sõnu igal hommikul, ilma pausita, aga eile ajasin ma end sõna otseses mõttes raamatut kätte võtma ja neli lehekülge lugema… See ei käi ainult eesti keele kohta: sama asi juhtub, kui ma näen erinevaid tekste.

Ma tean, et see tuju või seisund on tsüklilise iseloomuga — eufooria, kui sa saad kõik, oled rõõmus ja täis jõudu ning depressioon (mitte psühhiataarilises tähenduses!), kui sa tegutsed nagu automaat, teed midagi hädavaevalt, raskustega, ainult sellepärast, et on vaja. Lained tõusevad ja langevad, laev läheb edasi — üles ja alla.

Selle poeetilise metafoori võtsin ma Göthe käest: “Dieses Gondel vergleich’ ich der Wiege, sie schaukelt gefällig…” Olgu öelnud, Göthe kasutab siin minu armast vana kreeka žanrit — eleegiline distihhon, seetõttu ma mäletan neid luuletusi.