Mõtted jooksurajal

Joosta trenažööril on igav — keha teeb neidsamu liigutusi, ümbrus ei muutu, ainult hingamine sageneb… Viis minutit, seitse, kümme — millal see kord lõpeb?!

Naabertrenažööril tegutseb mingi naine, tal on klapid kõrvades ja telefon ees, ta jookseb ja vaatab filmi. Täna ma võtsin ka oma kõrvaklapid kaasa, panin need pähe ning telefoni oma jooksuaparaadi peale. Juba ammu tahtsin ma «Israel Egiptuses» kuulata.

Kooskõla oli inspireeriv: treenitud kõrv jälgis süžeed, aju nautis keerulist polüfooniat, aga keha… keha tegi neidsamu liigutusi nagu inimestel Egiptusest põgenedes