Umbes nädal tagasi nägin ma FB-is teadet, mille kirjutas minu sõbranna, et kutsuti meid eesti keele teeõhtule. Loomulikult ma läksin.
Kohtusime täna vanalinnas, ostsime veini, teed, kringlit ja võileibu ning hakkasime suhtlema. Meid oli viis inimest Venemaalt, üks naine Mehhikost, aga kõik teised, umbes kümme, Ukrainast (kusjuures, okupeeritud teritooriumilt). Kõik me püüdsime eesti keelt kasutada, vaatamata sellele, et meil oli vähe sõnu. Muidugi, klaas veini viis rääkimise hirmu, aga pärast unustasin ma oma koti sinna. Õnneks, sõbranna helistas mulle ja ma sain koti kätte
23 вер. 2018 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар