Ajalehtest

Mu vanaisale väga meeldis nõukogude ajaleht «Правда» — ta tellis alati seda ja luges ning rääkis, et on vaja olla kursis poliitiliste sündmustega. Seda ajalehte oli nii palju, et kui ma tegin hiljuti remonti, leidsin vanad vanaisa ristid, mis olid keeratud sellesse ajalehte.

Erinevalt vanaisast, mulle ei meeldi massimeedia, aga kui ma kolisin Eestisse, hakkasin kohalikke venekeelseid ajalehti lugema. Esiteks, tahtsin midagi selle maa kohta teada, teiseks, see oli naljakas — kohalik vene keel on nagu eelmise aastasaja kahekümnendate aastate alguses (kõik need «маклер», «товарищество», «реновировать» jne) pluss uudised on orienteeritud kohalikele elanikonnale («в лесу нашли груду костей», «полиция сняла кошку с дерева» etc: ma saan seda ette kujutada tehase ajalehes, mitte peamises Eesti uudiste kajastajas Postimehes).

Nüüd ma juba saan eesti keeles lugeda, aga see on veel raske: ma ei saa kohe aru — pean keskenduma ja tõlkima. Laiskus on inimlik, sest venekeelne Postimees on ikka veel minu jaoks kohalike uudiste allikas.

Eile, meie endine kolleeg pakkus mulle FB-s liituda tema ajalehega — vene keeles ka. Ma vaatasin läbi, seal on palju suuri analüütilisi artikleid. OK, mõtlesin, proovime. Täna loen ja saan pahaseks: kus on loogika?! Palju sõnu, aga ei näe ideed! Pärast seda loen quasi-analüütilist teksti ühest Ukraina meediast. Taas saan pahaseks, uuesti ebaloogiline artikkel!!! Kardan lugeda eestikeelset ajalehte sellepärast, et võin ka sealsetes trükistes leida moonutatud arusaamu meid ümbritsevast maailmast.