Locomotive driver

Orelipooltunnid laupäeviti Toomkirikus on minu jaoks nagu traditsioon ja mitte eriline rõõm: tasutakse vähe, mängitakse hästi, kõrvad ei unusta pilli ning on kasulik kodust kirikusse ja tagasi jalgsi jalutada. Istudki seal, vahel tukudki. Tõtt öelda midagi peale ikka wow, ei suuda. Tihti kõlavad eesti romantilised viisid, aga nad ongi nii vaiksed ja kurvameelsed! Kui barokkrepertuaari mängitakse, siis see on väga traditsiooniline — tead ju, mis on edasi, ning käed-jalad mäletavad juba ammu kõike seda.

Niimoodi oli see sellel laupäeval kuni viimase numbrini, kui organist hakkas ühe soome helilooja teost mängima. Ärkan üles ja ei usu oma kõrvu. Marko Hakanpää omas «Trumpet tune» võttis usaldusväärseid Haendeli akorde ja lõi suurepärase helindi. Otsekohe kirikus ronisin ma internetti, leidsin selle Marko veebilehe… — elu on täis üllatusi — ja lugesin: «My childhood dream was to become a locomotive driver. Since Summer 2017 I am a qualified locomotive driver»