Elamused ühest kunstnikust

«Vaadake Navitrolla kunstigaleriid (http://www.navitrolla.ee), kirjeldage nelja lemmikpilti».

Mina ei suutnud seda ülesannet pikka aega teha, mulle ei meeldinud üldse, mida ma nägin nendel piltidel. Lõpuks panin ma end arvuti ette istuma, avasin galerii ning endalt küsisin, mis on viga? miks need (kõik!) pildid mind vihaseks teevad?

Esiteks, need on liiga säravad — see ei ole barokk- ega india kunsti säravus, kui kõik elementid on tasakaalus. Vastupidi, see oli mingi vulgaarne, nagu laadaveiderdaja riietus. Muidugi, kunstnikul on mustvalged pildid ka, aga siin ilmus mu ärevuse teine põhjus — süžeede lollus, mida viisakalt nimetatakse naiivsuseks. Üheaegselt see ei ole Salvador Dali, kelle vormide disproportsionaalsus väljendab ja rõhutab mingisugust mõtet. Ega ei ole see Maria Primatšenko, kellel päikesenaiivsus on nagu õnneliku lapse uni, nagu kuum suvepäev jõe ääres. Vastupidi, need pildid näevad välja, nagu Windows XP kaas, st mingi masstoode, massikaup, massikultuur — just nagu laadaveiderdaja naljad.