«Maailmas puudub õiglus, kuid õiglust pole taevaski…» Laupäeval, kell 12 tulin ma Toomkirikusse orelipooltunnile ning nägin reklaami, et kell 6 õhtul siin mängib Konstantin Volostnov Moskvast. Kahjuks või õnneks, aga ma mäletan hästi kõike — ta esines mitu korda kontserditega okupeeritud Donetskis. Otsekohe, kirikus istudes leidsin ma internetist tema reklaamid meie linna filharmoonias, kus ta kiidab terroriste ja okupante. Ma ronisin ka Mirotvoretsiesse (see on Ukraina kaitseteenistuse veebileht ja avatud andmebaas, kus on jäädvustatud kõik andmed nendest, kes ebaseaduslikult külastasid Krimmi või Donbassi, kes aitasid vene vägesid ning need vene sõdurid, kes osalesid okupatsioonis) ja Volostnov on loomulikult seal. Ahaa, mõtlen, on vaja midagi teha! Ruttu tulin kontorisse, joonistasin oma plakati, saatsin PPA-sse avaliku koosoleku korraldamise teate (see pole vajalik, rohkem selleks et oleksin rahulik) ja kell pool kuus seisin kiriku ukse ees.
Suurem osa kontserdi külastajaid on vene turistid ja muidugi minu plakat ei meeldinud nendele. Keegi lihtsalt vaatas maha, keegi hüüdis, et kunst pole süüdi, keegi tegi nalja ning ei uskunud, et nende maksud lähevad sõjapidamisele… Ainult üks paar Moskvast otsustas, et nad ei suuda nüüd teades kõike seda selle organisti kontserdile minna. Inglisekeelsed turistid olid huvitavamad — nad vestlesid meelsasti ja esitasid küsimusi, avaldasid kaastunnet ning ei läinud kontserdile. Kahjuks, oli ka inimesi Saksamaalt, kes kordasid vene propaganda teese, et Venemaa võib kaitsta oma huve Krimmis ja Donbassis. Oli ka eestlasi: üks naine, kes avaldas kaastunnet, ütles ka, et «muusika pole poliitika», kolm kohalikku vene masuurikat püüdis meid ähvardada, kuid õnneks üks vanem eestlane suunas neid üle Narva silla…
16 черв. 2019 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар