Minu vanaema elas väga kasinat elu — kodus oli ainult diivan, kõik, mitte rohkem. Oli nõukogude aeg, igas koolis, PTU-s, tehnikumis ja instituudis õpitati marksismi-leninismi.
Niisiis kujutage stseeni ette: kodus on ainult diivan, diivani peal lebab naine, ta vaatab tühjale seinale vastu ja sügavmõtteliselt lausub: «olemine määrab teadvuse… noh, kui pole mitte midagi, siis polegi vaja midagi teha»
4 черв. 2019 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар