Kas tulevikusühiskonnas vajatakse muuseume? Et vastata sellele küsimusele, on tarvis määratleda, mis muuseum on. Esimesed muuseumid olid pärit kogudest, mida aadlikud ja parimad inimesed omandasid. Kõik need kogusid nii kunsti kui ka teisi haruldasi asju. Aegamööda tekkis vajadus mitte ainult selliseid asju näidata, vaid ka neid liigitada ja uurida, aga samal ajal näitamise kaudu ühiskonda informeerida ja õpetada — privaatsest kogust sai modeerne muuseum. Järk-järgult see muuseum on muutunud ning praegu see mitte ainult asutus, kus keegi võib vaadata midagi ebatavalist, vaid ka koht, kuhu minnakse aega hästi veetma, kust saadakse nii teadmisi kui emotsioone. Ühesõnaga see on atraktiivne vaba aja veetmise koht. Võttes arvesse, et meelelahutus saab üha enam ja enam elu lahutamatuks osaks, tundub, et muuseume külastatakse ka tulevikus.
Muidugi, on olemas veel üks ühiskonna arengu aspekt — infotehnoloogiad ja internet. Nüüd on võimalik muuseumide nähtusega tutvuda virtuaalselt ja see võib mõjutada külastamist. Minu siiski arvates, ei suuda virtuaalne ekskursioon täielikult asendada realsust — epideemia ja karantiin seda näitasid hästi. Asi on selles, et nagu kirjutasin enne, tänapäeva muuseum on koht vabaajaveetmiseks, aga kui mina istun kodus arvuti ees, siis virtuaalne muuseumi külastamine ei erine nt filmi youtubis vaatamisest, siin ei ole ühtegi tõesti uut muljet, ma ei saa skulptuurini läheneda, antiigi vaasi ümber käia või keskaegset mõõka kätte võtta. Üldiselt öeldes, tulevikuühiskonnas vajatakse muuseume kindlasti.
24 лип. 2020 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар