Orelipooltunnid laupäeviti Toomkirikus on minu jaoks nagu traditsioon ja mitte eriline rõõm: tasutakse vähe, mängitakse hästi, kõrvad ei unusta pilli ning on kasulik kodust kirikusse ja tagasi jalgsi jalutada. Istudki seal, vahel tukudki. Tõtt öelda midagi peale ikka wow, ei suuda. Tihti kõlavad eesti romantilised viisid, aga nad ongi nii vaiksed ja kurvameelsed! Kui barokkrepertuaari mängitakse, siis see on väga traditsiooniline — tead ju, mis on edasi, ning käed-jalad mäletavad juba ammu kõike seda.
Niimoodi oli see sellel laupäeval kuni viimase numbrini, kui organist hakkas ühe soome helilooja teost mängima. Ärkan üles ja ei usu oma kõrvu. Marko Hakanpää omas «Trumpet tune» võttis usaldusväärseid Haendeli akorde ja lõi suurepärase helindi. Otsekohe kirikus ronisin ma internetti, leidsin selle Marko veebilehe… — elu on täis üllatusi — ja lugesin: «My childhood dream was to become a locomotive driver. Since Summer 2017 I am a qualified locomotive driver»
Читать далее
13 трав. 2019 р.
Дипломи
Питає аспірант аспірантку: Христю, от що ми робитимемо після аспірантури? — Викладатимемо, Петрику. — А що викладатимемо? — Тю! Порожні фляшки зі столу!
Женя, який вже не живе, якось казав, що вища освіта та аспірантура (тим більше ступінь) дають можливість годину з розумним обличчям патякати на будь-яку тему без підготовки.
І справді. Вже за останній місяць четвертий диплом читаю — замість їхніх наукових керівників. І всюди є що сказати
Читать далее
Женя, який вже не живе, якось казав, що вища освіта та аспірантура (тим більше ступінь) дають можливість годину з розумним обличчям патякати на будь-яку тему без підготовки.
І справді. Вже за останній місяць четвертий диплом читаю — замість їхніх наукових керівників. І всюди є що сказати
Читать далее
11 трав. 2019 р.
Locomotive driver
Концерти по суботах у таллінській Тоомкірік для мене скорше традиція, ніж якась особлива насолода — коштує мало, грають загалом непогано, вухо не забуває інструменту та й прогулятись півгодини пішки не завадить. Сидиш так собі, куняєш.
Бо сказати, щоби щось було аж вау, не можу. Часто грають естонців-романтиків, а воно таке невеселе і тягнеться, наче москаля тупим ножичком чікають. Якщо буває барочний репертуар, то він суто традиційний, коли наперед знаєш, що далі буде, бо руки-ноги давно все пам'ятають… Так було і сьогодні аж до фінального номера, який написав Marko Hakanpää — Trumpet tune. Аж вухам віри не пойняв! Цей хлоп взяв перевірені часом генделівські акорди і вуаля — майте! Поліз в інтернет і на його сайті знайшлось дещо цікаве (в кожній ізбушкі власні ігрушкі): «My childhood dream was to become a locomotive driver. Since Summer 2017 I am a qualified locomotive driver»
Читать далее
Бо сказати, щоби щось було аж вау, не можу. Часто грають естонців-романтиків, а воно таке невеселе і тягнеться, наче москаля тупим ножичком чікають. Якщо буває барочний репертуар, то він суто традиційний, коли наперед знаєш, що далі буде, бо руки-ноги давно все пам'ятають… Так було і сьогодні аж до фінального номера, який написав Marko Hakanpää — Trumpet tune. Аж вухам віри не пойняв! Цей хлоп взяв перевірені часом генделівські акорди і вуаля — майте! Поліз в інтернет і на його сайті знайшлось дещо цікаве (в кожній ізбушкі власні ігрушкі): «My childhood dream was to become a locomotive driver. Since Summer 2017 I am a qualified locomotive driver»
Читать далее
7 трав. 2019 р.
Kiired märkmeid Brüsselist
Brüssel on nagu Kiiev: üheksateistkümne sajandi arhitektuur, aga lohakad hooned, õitsevad kastanid, aga palju mustust, prahti isegi hommikuti, aga kuld ja pompoossus. Hinnad samad nagu Tallinnas, näiteks õhtusöök kahele restoranis maksab kolmekümnest kuni viiekümne euroni.
Erinevalt Kiievist siin on tohutult palju immigrante Aafrikast, Aasiast, Balkanimaadest, Ida-Euroopast jne (neid on nii palju, et isegi valimiste plakatitel on araabia nimed). Belgia oli koloniaalne kuningriik ning nüüd nagu Prantsusmaagi maksab oma vanu võlgu tagasi.
Muide, ühel õhtul olles kohalikus ühiskondlikus pagulasabi keskuses vaatasin videofilmi, mis oli loodud pagulaste poolt, et aidata neid integratsiooni küsimustes ning nad laulsid oma laulu, kus olid väga sümptomaatilised sõnad: «I am a new European»…
Sõber ütles, et Brüsselis on nüüd mošeid rohkem, kui kristlikke kirikuid. See ei ole halb ega hea — pagulaste hulgas on palju kõrgharidusega inimesi, kes on töökad ja püüavad integreeruda. Kahjuks, sellel teel nad kohtavad rohkem raskusi võrreldes inimestega, kes ei pidanud sõja eest põgenema. Seoses sellega tahaksin ma kirjeldada ühe tuttava lugu.
M., mees, 35, on sündinud Damaskuses väga heas ja lugupeetud peres, lõpetas Jordani ülikooli biotehnoloogia erialal ning töötas direktorina mõnedes rahvusvahelistes firmades. Kui Süürias algas sõda, M. sattus Rootsi. Esialu töötas ta Stockholmis üliõpilaste tennise instruktorina. Aeg möödus, ta õppis rootsi keele ära lisaks inglise keelele, asutas Rootsis MTÜ, et aidata teisi süüria pagulasi. Praegu M. ja tema organisatsioon said «Global Forum of Refugees and Migrants» liikmeteks ning tegelevad sellega, et kergemini ja kiiremini teostada integratsiooni protsessi pagulaste ja migrantide seas.
Tundub, et Eestis on parem integratsiooni süsteem kui muudes Euroopa liidu riikides. Eestis on ka vähem struktuurilisi probleeme pagulaste suhtes (osaliselt see oleneb sellest, et Eestis on immigrante vähem). Näiteks, pagulased võivad hariduse saada nagu teisedki elanikud (Itaalias ja Šveitsis seda ei ole — on suuremad õppemaksud, kuid kellelgi ei ole isegi riigi kodakondsust). Loomulikult pagulastel Eestis on ka palju probleeme — keel, üksindus, töö otsimine jne.
S., naine, 36, lõpetas ühe Süürias ülikooli, valdab araabia ja inglise keelt. Ta põgenes nagu M. Damaskusest. Pärast hirmuäratavat pagulaste laagrit Morias, mis on Kreekas, ta suunati Eestisse. Siin ta ühines ühe MTÜ-ga ja hakkas tööle vabatahtlikuna, et olla koos samade inimestega Aafrikast ja Aasiast. Ta organiseerib üritusi pagulaste jaoks, teeb nendega Süüria toitu, tahab kokku viia araabia ja eesti naisi, et õpetada ja õppida teineteise keelt.
Vaatamata sellele, et kõik need mehed ja naised elavad rasket elu, nad mitte ainult ületavad oma raskusi, vaid ka püüavad teisi aidata.
Читать далее
Erinevalt Kiievist siin on tohutult palju immigrante Aafrikast, Aasiast, Balkanimaadest, Ida-Euroopast jne (neid on nii palju, et isegi valimiste plakatitel on araabia nimed). Belgia oli koloniaalne kuningriik ning nüüd nagu Prantsusmaagi maksab oma vanu võlgu tagasi.
Muide, ühel õhtul olles kohalikus ühiskondlikus pagulasabi keskuses vaatasin videofilmi, mis oli loodud pagulaste poolt, et aidata neid integratsiooni küsimustes ning nad laulsid oma laulu, kus olid väga sümptomaatilised sõnad: «I am a new European»…
Sõber ütles, et Brüsselis on nüüd mošeid rohkem, kui kristlikke kirikuid. See ei ole halb ega hea — pagulaste hulgas on palju kõrgharidusega inimesi, kes on töökad ja püüavad integreeruda. Kahjuks, sellel teel nad kohtavad rohkem raskusi võrreldes inimestega, kes ei pidanud sõja eest põgenema. Seoses sellega tahaksin ma kirjeldada ühe tuttava lugu.
M., mees, 35, on sündinud Damaskuses väga heas ja lugupeetud peres, lõpetas Jordani ülikooli biotehnoloogia erialal ning töötas direktorina mõnedes rahvusvahelistes firmades. Kui Süürias algas sõda, M. sattus Rootsi. Esialu töötas ta Stockholmis üliõpilaste tennise instruktorina. Aeg möödus, ta õppis rootsi keele ära lisaks inglise keelele, asutas Rootsis MTÜ, et aidata teisi süüria pagulasi. Praegu M. ja tema organisatsioon said «Global Forum of Refugees and Migrants» liikmeteks ning tegelevad sellega, et kergemini ja kiiremini teostada integratsiooni protsessi pagulaste ja migrantide seas.
Tundub, et Eestis on parem integratsiooni süsteem kui muudes Euroopa liidu riikides. Eestis on ka vähem struktuurilisi probleeme pagulaste suhtes (osaliselt see oleneb sellest, et Eestis on immigrante vähem). Näiteks, pagulased võivad hariduse saada nagu teisedki elanikud (Itaalias ja Šveitsis seda ei ole — on suuremad õppemaksud, kuid kellelgi ei ole isegi riigi kodakondsust). Loomulikult pagulastel Eestis on ka palju probleeme — keel, üksindus, töö otsimine jne.
S., naine, 36, lõpetas ühe Süürias ülikooli, valdab araabia ja inglise keelt. Ta põgenes nagu M. Damaskusest. Pärast hirmuäratavat pagulaste laagrit Morias, mis on Kreekas, ta suunati Eestisse. Siin ta ühines ühe MTÜ-ga ja hakkas tööle vabatahtlikuna, et olla koos samade inimestega Aafrikast ja Aasiast. Ta organiseerib üritusi pagulaste jaoks, teeb nendega Süüria toitu, tahab kokku viia araabia ja eesti naisi, et õpetada ja õppida teineteise keelt.
Vaatamata sellele, et kõik need mehed ja naised elavad rasket elu, nad mitte ainult ületavad oma raskusi, vaid ka püüavad teisi aidata.
Читать далее
Two conclusions from new report
What data is available about all types of migration of LGBT people within/from Central and Eastern Europe and Central Asia?
The data is very scarce. Available information is not a group-specific. Migration of LGBT most probably follows the general flows of migrants, which are mostly because of the war or any type of discrimination. It is also quite difficult to find Central and Eastern Europe and Central Asia specific info. More focus is on Europe in general. Very limited info about Eastern Europe and even less about Central Asia.
Migration related statistics is not segregated by groups of people, by the grounds for international protection, therefore, it is very difficult to identify the pattern in relation to LGBT migration. General migration flows can give ideas for assumptions that LGBT are following the same flows.
Читать далее
The data is very scarce. Available information is not a group-specific. Migration of LGBT most probably follows the general flows of migrants, which are mostly because of the war or any type of discrimination. It is also quite difficult to find Central and Eastern Europe and Central Asia specific info. More focus is on Europe in general. Very limited info about Eastern Europe and even less about Central Asia.
Migration related statistics is not segregated by groups of people, by the grounds for international protection, therefore, it is very difficult to identify the pattern in relation to LGBT migration. General migration flows can give ideas for assumptions that LGBT are following the same flows.
Читать далее
5 трав. 2019 р.
European Summit for Refugees and Migrants
I am taking part in European Summit for Refugees and Migrants (EUSRM) in Brussels on 4-6 May, 2019. Over 60 refugee and migrant leaders from 28 European countries (including the UK) are participating. Scheduled deliberately prior the European elections, the EUSRM will showcase the benefit of meaningful inclusion of refugees and migrants.
Читать далее
Читать далее
1 трав. 2019 р.
Mobiilirakendused eesti keele õppimiseks
Muinasjuttudes ja ulmekirjanduses on olemas populaarne süžee, kui tegelane joob imerohtu või lülitab oma aju salapärase masina külge, siis ta saab kohe uusi sõnu ja keeleoskuse kätte. Väga populaarsed on ka reklaamiteated, milles antakse lubadusi, et mingi uus imemeetod aitab keelt unes õppida. Reaalsus aga on midagi muud: huvi, motivatsioon, aeg ja igapäevane töö — kõike seda on vaja. Ikkagi, nii öelda, imemeetodid võivad kasulikud olla: need aitavad motivatsiooni tõsta ja igapäevane töö keeleõppes teha mõnusamaks ja lõbusaks mänguks.
Peale traditsiooniliste õpikute eesti keele õppimiseks on moobilirakendused, mis teevad õppimise teed sirgemaks ja kiiremaks.
Umbes aasta tagasi ilmus Speakly (https://www.speakly.me), mille põhimõte on õppida uusi sõnu ainult kontekstis — nagu lause osa. Eesti keele õppimine (ja nüüd mari keele oma ka) Speakly's on tasuta.
Eelmisel nädalal Barry Bryce kirjutas ühes Facebooki rühmas, et ta valmistas ette kõik sõnad õpikutest «Е nagu Eesti» ja «K nagu Kihnu» mobiilirakenduse «Memrise» (https://www.memrise.com/, ka tasuta) jaoks, mis aitab sõnu ja nende tõlkeid meelde jätta, kahjuks ilma kontekstita. Praegu ma aitan Barry'l lisada sellesse programmi vene ja ukraina sõnu, mis vastavad eestikeelsete sõnade tõlkele.
Loomulikult, on olemas ka muid mobiilirakendusi keeleõppeks. Kõige tuntum neist on vist Duolingo (https://www.duolingo.com/). Mul on kahju, et selle eesti keele osa on ikka veel ainult tulevikuplaanis.
Sellest hoolimata, ma loodan, et meid on ees ootamas rohkem häid võimalusi mitte ainult kasulikult aega veeta eesti keelt õppides, vaid teha seda ka hea meelega.
Читать далее
Peale traditsiooniliste õpikute eesti keele õppimiseks on moobilirakendused, mis teevad õppimise teed sirgemaks ja kiiremaks.
Umbes aasta tagasi ilmus Speakly (https://www.speakly.me), mille põhimõte on õppida uusi sõnu ainult kontekstis — nagu lause osa. Eesti keele õppimine (ja nüüd mari keele oma ka) Speakly's on tasuta.
Eelmisel nädalal Barry Bryce kirjutas ühes Facebooki rühmas, et ta valmistas ette kõik sõnad õpikutest «Е nagu Eesti» ja «K nagu Kihnu» mobiilirakenduse «Memrise» (https://www.memrise.com/, ka tasuta) jaoks, mis aitab sõnu ja nende tõlkeid meelde jätta, kahjuks ilma kontekstita. Praegu ma aitan Barry'l lisada sellesse programmi vene ja ukraina sõnu, mis vastavad eestikeelsete sõnade tõlkele.
Loomulikult, on olemas ka muid mobiilirakendusi keeleõppeks. Kõige tuntum neist on vist Duolingo (https://www.duolingo.com/). Mul on kahju, et selle eesti keele osa on ikka veel ainult tulevikuplaanis.
Sellest hoolimata, ma loodan, et meid on ees ootamas rohkem häid võimalusi mitte ainult kasulikult aega veeta eesti keelt õppides, vaid teha seda ka hea meelega.
Читать далее
27 квіт. 2019 р.
Gruyeres ja šokolaadi vabrik
Šveitsis on olemas väga head siseturismi võimalused. Ühest küljest, siin on palju erinevaid huvitavaid paiku — ilusad mäed, puhtad jõed, rohelised metsad, vanad kindlused jne. Teisest küljest, šveitslased lõid mugava logistika — on võimalik jõuda ühest punktist teise väga kiiresti ja minimaalse ooteajaga rongide sõiduplaanis. Reisi marsruut planeeritakse aegsasti ning tasutakse enne sõitu.
Sel korral meie sihtkoht oli keskaegne kindlus Gruyeres ja šokolaadivabrik «Cailler» linnakeses kindluse kõrval.
Freiburist sõitsime rongiga umbes pool tundi, Bulle's tegime umbes 5 minutilise rongide vahetuse ja siis 7 minuti pärast olime kohal, Gruyeresis. Raudteejaamast saab jalgsi või bussiga kindlusesse minna.
Ise kindlus näeb välja nagu väike Tallinna vanalinn: kindluse müüri ees on väljak, kus käsitöölised töötasid ja müüsid oma kaupa, aga kaupmehed tõid erinevaid asju välisamaalt, ühesõnaga — elu kees. Kindlus on mäe peal domineerides ümbritsevas vaateväljas.
Legendi järgi krahv de Gruyere asutas selle linnaku 13. sajandil, kui nägi metsas kurge, kes tõusis õhku punase päikeseloojangu taustal. Krahv arvas, et see oli hea saatuse märk, ja tollest ajast krahvi vapil kujutataksegi valget kurge punasel foonil.
Gruyeres asus franko-saksa piiril, kus kogu aeg käis võitlus, kes vallutab kindluse ning sellest võitlusest hüperboolselt lauldakse paljudes luuletustes, näiteks ühes tolle aja loos räägitakse, kuidas kaks kangelast ainult kahekesi võidavad tohutu sõjaväe… Aeg lendab ja sajandite möödudes kaotas kindlus oma tähenduslikkuse ning üks kaupmees ostis selle oma kunstnikust vennale kingituseks — kindlus oli renoveeritud, kaunistatud uute freskodega. Nüüd seal on muuseum, kus on võimalik näha nii rüütlite olmet, kui ka ilusaid ja värvilisi freskosid, mis on tehtud juba 19. sajandil.
Kindluse lähedal asub kuulus šveitsi šokolaadivabrik «Maison Cailler». Siin saab külastada vabriku muuseumi, maitsta ja osta selle firma tooteid. Loomulikult, mulle meeldivad kommid, aga ma ei tundnud midagi erilist olevat — see oli lihtsalt väga hea šokolaad.
Õhtul, kui me lõpuks tulime tagasi kloostrisse, oli juba pimedus maad võtnud, jalad olid kanged ning suus ikka veel šokolaadi mõru maitse.
Читать далее
Sel korral meie sihtkoht oli keskaegne kindlus Gruyeres ja šokolaadivabrik «Cailler» linnakeses kindluse kõrval.
Freiburist sõitsime rongiga umbes pool tundi, Bulle's tegime umbes 5 minutilise rongide vahetuse ja siis 7 minuti pärast olime kohal, Gruyeresis. Raudteejaamast saab jalgsi või bussiga kindlusesse minna.
Ise kindlus näeb välja nagu väike Tallinna vanalinn: kindluse müüri ees on väljak, kus käsitöölised töötasid ja müüsid oma kaupa, aga kaupmehed tõid erinevaid asju välisamaalt, ühesõnaga — elu kees. Kindlus on mäe peal domineerides ümbritsevas vaateväljas.
Legendi järgi krahv de Gruyere asutas selle linnaku 13. sajandil, kui nägi metsas kurge, kes tõusis õhku punase päikeseloojangu taustal. Krahv arvas, et see oli hea saatuse märk, ja tollest ajast krahvi vapil kujutataksegi valget kurge punasel foonil.
Gruyeres asus franko-saksa piiril, kus kogu aeg käis võitlus, kes vallutab kindluse ning sellest võitlusest hüperboolselt lauldakse paljudes luuletustes, näiteks ühes tolle aja loos räägitakse, kuidas kaks kangelast ainult kahekesi võidavad tohutu sõjaväe… Aeg lendab ja sajandite möödudes kaotas kindlus oma tähenduslikkuse ning üks kaupmees ostis selle oma kunstnikust vennale kingituseks — kindlus oli renoveeritud, kaunistatud uute freskodega. Nüüd seal on muuseum, kus on võimalik näha nii rüütlite olmet, kui ka ilusaid ja värvilisi freskosid, mis on tehtud juba 19. sajandil.
Kindluse lähedal asub kuulus šveitsi šokolaadivabrik «Maison Cailler». Siin saab külastada vabriku muuseumi, maitsta ja osta selle firma tooteid. Loomulikult, mulle meeldivad kommid, aga ma ei tundnud midagi erilist olevat — see oli lihtsalt väga hea šokolaad.
Õhtul, kui me lõpuks tulime tagasi kloostrisse, oli juba pimedus maad võtnud, jalad olid kanged ning suus ikka veel šokolaadi mõru maitse.
Читать далее
26 квіт. 2019 р.
Снятие с креста
Не я первый, конечно, обращаю внимание на анатомические несуразицы, просто когда в одном месте (Музей искусств и истории Фрайбурга, что в Швейцарии) слишком много икон, именно эти физиологические детали бросаются в глаза. Итак, снятие с креста.
Происходит вечером в день казни, т. е. труп сравнительно свежий, провисевший некоторое время вертикально. Следовательно, трупные пятна должны быть на ногах — пока порядок, ноги тёмные. Но вот почему такое тёмное лицо и руки, бывшие вверху? Вероятно, неизвестный художник писал с моделей, лежавших/висевших вниз головой? Второй вариант — Христа писали с повешенного: руки-ноги внизу, лицо синюшное. Поскольку в средневековых городах вешали часто, эта гипотеза кажется вполне вероятной.
Читать далее
Происходит вечером в день казни, т. е. труп сравнительно свежий, провисевший некоторое время вертикально. Следовательно, трупные пятна должны быть на ногах — пока порядок, ноги тёмные. Но вот почему такое тёмное лицо и руки, бывшие вверху? Вероятно, неизвестный художник писал с моделей, лежавших/висевших вниз головой? Второй вариант — Христа писали с повешенного: руки-ноги внизу, лицо синюшное. Поскольку в средневековых городах вешали часто, эта гипотеза кажется вполне вероятной.
Читать далее
3D-візуалізації
Ти знаєш, що то за дірка в стелі? — запитав мене гід у Катедрі Св. Миколая у Фрайбурзі (на фото фіолетовий отвір за розп’яттям) — Ні. — Колись давно, на Паску, тут ставились містерії страстей господніх, такий простенький, майже любительський театр, який зображував події останнього тижня у Ісусовому земному житті, його проповідь, Петрову та Юдову зраду, тортури, страту, воскресіння і вознесіння. Так от у фіналі велика, зроблена з дерева фіґура Христа піднімалась на мотузці до склепіння, майже на сотню метрів, і щезала в тій дірці.
Вже ввечері в місцевому музеї я побачив ту дерев’яну фіґуру з металевим кільцем у голові, яке помагало Христу у вознесінні. Нам, звиклим до ефектної голівудсько-кіношної графіки, здається це смішним. Але ж ні! Ота наївна театральна машинерія колись вражала уяву глядачів до знепритомнення.
Читать далее
Вже ввечері в місцевому музеї я побачив ту дерев’яну фіґуру з металевим кільцем у голові, яке помагало Христу у вознесінні. Нам, звиклим до ефектної голівудсько-кіношної графіки, здається це смішним. Але ж ні! Ота наївна театральна машинерія колись вражала уяву глядачів до знепритомнення.
Читать далее
24 квіт. 2019 р.
Zürichist Freiburi
Lennuk maandus Zürichi lennujaamas kell üksteist ja sel hetkel poolakeelne taustakõne muutus saksakeelseks. Nagu soovitas Nazar, kelle initsiatiiv tõi mind siia, ma võtsin kogu oma hirmu kokku uute tundmatute paikade ees ja tulin ruttu alla bussi- ja rongijaama. Õnneks, piletiautomaadid töötasid, ei olnud järjekorda ning ingliskeelne interface ei olnud liiga keeruline. Aga hind! 63 dollarit pooleteise tunnise sõidu eest teises klassis! Noh, mis teha?! Edasi tekkis veel üks probleem: piletile oli märgatud ainult klass ja marsruut, kuid polnud rongi- ega platvorminumbrit. Niisiis pidin rongiskeemi juurde minema ja seda infot otsima (juba pärast sain teada, et on vaja siltide järgi orienteeruda, aga tol ajal, olles paanikas, see idee ei tulnud üldse pähe).
Aga lõpuks olengi vagunis, istun akna juures ning uudistan suure huviga uut keskkonda. Kõrvuti istusid kaks vanemat prouat, üks midagi küsis saksa keeles, teine aga vastas prantsuse keeles — Taevane arm, mul hakkas pea ringi käima selle ekvilibristika tõttu! Minu vastas sõi leiba ja vorsti üks pikka kasvu noormees lokkis tumedate ja kohevate juustega — ta oli nii hõivatud oma telefoniga ning mulle näis, et ta ei tundnud üldse leiva maitset, mida ta sõi.
Vaadata aknast välja oli veegi huvitavam. Lennukiaknast näis, Šveits nagu tumeroheiste metsade laigud, ümbritsetud smaragdsete põlludega, mida läbivad ideaalselt sirged teed. Vaated vaguni aknast olid rohkem tavalised ja proosalised: mitte uus, vaid väga heas korras raudteeinfrastruktuur, kõrgurbanisatsioon, graffiti seintel — me sõitsime läbi rahvarohkete paikade.
Pärast Berni kõik muutus — linnade asemel rong sõitis smaragdsete põldude ja tumeroheliste metsade vahel, möödas vanu külasid ning uppus pikkadesse tunnelitesse. Eemal paistsid lumega kaetud Alpid. Juba oligi Freiburg!
Читать далее
Aga lõpuks olengi vagunis, istun akna juures ning uudistan suure huviga uut keskkonda. Kõrvuti istusid kaks vanemat prouat, üks midagi küsis saksa keeles, teine aga vastas prantsuse keeles — Taevane arm, mul hakkas pea ringi käima selle ekvilibristika tõttu! Minu vastas sõi leiba ja vorsti üks pikka kasvu noormees lokkis tumedate ja kohevate juustega — ta oli nii hõivatud oma telefoniga ning mulle näis, et ta ei tundnud üldse leiva maitset, mida ta sõi.
Vaadata aknast välja oli veegi huvitavam. Lennukiaknast näis, Šveits nagu tumeroheiste metsade laigud, ümbritsetud smaragdsete põlludega, mida läbivad ideaalselt sirged teed. Vaated vaguni aknast olid rohkem tavalised ja proosalised: mitte uus, vaid väga heas korras raudteeinfrastruktuur, kõrgurbanisatsioon, graffiti seintel — me sõitsime läbi rahvarohkete paikade.
Pärast Berni kõik muutus — linnade asemel rong sõitis smaragdsete põldude ja tumeroheliste metsade vahel, möödas vanu külasid ning uppus pikkadesse tunnelitesse. Eemal paistsid lumega kaetud Alpid. Juba oligi Freiburg!
Читать далее
23 квіт. 2019 р.
Freiburg
Minu sõber kutsus mind juba ammu külla, kuid ainult nüüd otsustasin sinna sõita. Rikas Šveits — Euroopa keskus. Tallinnast sinna jõudmiseks on vaja kell neli hommikul üles ärgata, kaks lennukit vahetada ning veel poolteist tundi Zürichist rongiga sõita ja voilà — ma olengi kohal väikeses linnas kahe nimega Fribourg/Freiburg.
Selline kummaline linnanimekaasus tekkis seetõttu, et linn on jaotatud kaheks: ülal on prantsuskeelne elanikkond, aga allapool elavad saksakeelsed inimesed, ülalinnas on sildid ainult prantsuse keeles, all ainult saksakeelsed.
Neitsi Maaria klooster, kus mul on praegu väike tuba, asub saksa linnaosas, kuid kõik nunnad ja nende preester räägivad siin prantsuse keelt. Klooster on asutatud XIII sajandil. Siin, kloostris, on väike ja vaikne külalistemaja, kus käivad nii kirikuametnikud, kui ka teadlased tahtes oma töö vaikses paigas ära lõpetada. Loomulikult, siia ei saa tulla, siis kui soovid makstes raha ja elada. Siin elamiseks peab soovija saatma motivatsioonikirja nunnadele või omama kiriku poolt kirjalikku soovitust. Õnneks, mul see oli.
Siis ma püüan aega veeta jalutades mööda linna, külastades vanu kirikuid ja orelit mängides ning aeg-ajalt «Praktilist eesti keelt» lugedes
Читать далее
Selline kummaline linnanimekaasus tekkis seetõttu, et linn on jaotatud kaheks: ülal on prantsuskeelne elanikkond, aga allapool elavad saksakeelsed inimesed, ülalinnas on sildid ainult prantsuse keeles, all ainult saksakeelsed.
Neitsi Maaria klooster, kus mul on praegu väike tuba, asub saksa linnaosas, kuid kõik nunnad ja nende preester räägivad siin prantsuse keelt. Klooster on asutatud XIII sajandil. Siin, kloostris, on väike ja vaikne külalistemaja, kus käivad nii kirikuametnikud, kui ka teadlased tahtes oma töö vaikses paigas ära lõpetada. Loomulikult, siia ei saa tulla, siis kui soovid makstes raha ja elada. Siin elamiseks peab soovija saatma motivatsioonikirja nunnadele või omama kiriku poolt kirjalikku soovitust. Õnneks, mul see oli.
Siis ma püüan aega veeta jalutades mööda linna, külastades vanu kirikuid ja orelit mängides ning aeg-ajalt «Praktilist eesti keelt» lugedes
Читать далее
15 квіт. 2019 р.
Erakoolides saavad lapsed parema hariduse, kui riiklikes asutustes
See on, minu arvates, tõsi.
Kõigepealt on vaja öelda, et õppemaksud erakoolides on kõrgemad, seega klassides on vähem lapsi. Niisiis igale lapsele pööratakse seal õpetaja poolt rohkem tähelepanu. Teiseks, igal õpetajal erakoolis on võimalus arvesse võtta iga lapse iseloomu, taset, õpetaja saab õppekava individualiseerida. Kolmandaks, tasu hariduse eest viitab sellele, et erakoolides õpivad lapsed ainult headest perekondadest, nii et neil on aega, võimalusi ja neid innustab kõrge motivatsioon koduülesandeid teha, palju lugeda. Need lapsed oskavad paremini keskenduda. Erakoolides on alati tehnilised õppevahendid paremad.
Kahjuks, erakoolidel on ka vead. Mõnikord nad ei vasta tänastele haridusnõuetele ning neid kontrollitakse halvasti. Õpetajad ja kooliadministratsioon võivad vanematele pakkuda neid õppeaineid, mida ei lähe vaja.
Seega on olemas palju nii poolt- kui ka vastuargumente, et lapsed saavad oma hariduse erakoolides.
Читать далее
Kõigepealt on vaja öelda, et õppemaksud erakoolides on kõrgemad, seega klassides on vähem lapsi. Niisiis igale lapsele pööratakse seal õpetaja poolt rohkem tähelepanu. Teiseks, igal õpetajal erakoolis on võimalus arvesse võtta iga lapse iseloomu, taset, õpetaja saab õppekava individualiseerida. Kolmandaks, tasu hariduse eest viitab sellele, et erakoolides õpivad lapsed ainult headest perekondadest, nii et neil on aega, võimalusi ja neid innustab kõrge motivatsioon koduülesandeid teha, palju lugeda. Need lapsed oskavad paremini keskenduda. Erakoolides on alati tehnilised õppevahendid paremad.
Kahjuks, erakoolidel on ka vead. Mõnikord nad ei vasta tänastele haridusnõuetele ning neid kontrollitakse halvasti. Õpetajad ja kooliadministratsioon võivad vanematele pakkuda neid õppeaineid, mida ei lähe vaja.
Seega on olemas palju nii poolt- kui ka vastuargumente, et lapsed saavad oma hariduse erakoolides.
Читать далее
14 квіт. 2019 р.
Raha ei tee kedagi õnnelikuks
Selle fraasiga ma olen nõus, sest õnn sõltub mitte rahast, kinnisvarast või kaubast, vaid igaühe hormonaalsest staatusest. Muidugi, raha võib teha meie elu paremaks, muuta meie probleeme kergemaks ja isegi päästa meid, kuid ikkagi see ei suuda õnnetut teha õnnelikuks.
Kui me vaataksime, näiteks, narkomaane, siis näeksime, et nad on õnnelikud pärast oma doosi saamist (jah, ma tean, et see on raske haigus, aga see on tore näide, et inimese õnn on seotud mitte rahaga, vaid ise inimeste isiklikke biokeemiliste protsessidega). Mul on ka teine näide, nimelt armastus: kui keegi on armunud, siis ta esialgu tunneb end õnnelikuna vaatamata sellele, kas tal on raha või mitte. Saab ka mõelda veel ühele olukorrale. Kujutame ette, et meie hea sõber on surnud. Isegi kui me oleme väga rikkad, ei päästa see rikkus meid ning me oleme õnnetud ja kurvad.
Nii et raha ei tee kedagi õnnelikuks, vaid aitab palju heategusid teha.
Читать далее
Kui me vaataksime, näiteks, narkomaane, siis näeksime, et nad on õnnelikud pärast oma doosi saamist (jah, ma tean, et see on raske haigus, aga see on tore näide, et inimese õnn on seotud mitte rahaga, vaid ise inimeste isiklikke biokeemiliste protsessidega). Mul on ka teine näide, nimelt armastus: kui keegi on armunud, siis ta esialgu tunneb end õnnelikuna vaatamata sellele, kas tal on raha või mitte. Saab ka mõelda veel ühele olukorrale. Kujutame ette, et meie hea sõber on surnud. Isegi kui me oleme väga rikkad, ei päästa see rikkus meid ning me oleme õnnetud ja kurvad.
Nii et raha ei tee kedagi õnnelikuks, vaid aitab palju heategusid teha.
Читать далее
12 квіт. 2019 р.
Üks tuttav
Inimene peab püüdma kõigile meeldida. Sellest fraasist saan ma rääkida nii poolt, kui ka vastuargumente. Esimesest küljest, inimesel, kes püüab selline olla, on palju sõpru, ta võib alati küsida nõu ja abi, talle andestatakse paljusid asju, ta teeb kiiremini oma karjääri.
Teisest küljest näen ma ka palju negatiivseid argumente. See inimene raiskab tohutult oma energiat, et sellel nimel petab end ja reedab oma tõekspidamisi, et analüüsida, mis kellele meeldib ja kuidas muuta ennast. Mõnikord tundub, et see tore inimene püüab manipuleerida teda ümbritsevate inimestega, tuttavatega, kolleegidega, sõpradega, abikaasaga või isegi oma lastega. Tundub nagu inimest ei olegi, on ainult peegelpilt. Inimene ei ela, vaid on olemas, tal ei ole iseloomu, tema kohta ei saa mitte midagi erilist öelda.
Kusjuures ma arvan, et elu on värviline, see tähendab, et need inimesed peaksid olema. Nendest saavad head näitlejad ning modellid.
Читать далее
Teisest küljest näen ma ka palju negatiivseid argumente. See inimene raiskab tohutult oma energiat, et sellel nimel petab end ja reedab oma tõekspidamisi, et analüüsida, mis kellele meeldib ja kuidas muuta ennast. Mõnikord tundub, et see tore inimene püüab manipuleerida teda ümbritsevate inimestega, tuttavatega, kolleegidega, sõpradega, abikaasaga või isegi oma lastega. Tundub nagu inimest ei olegi, on ainult peegelpilt. Inimene ei ela, vaid on olemas, tal ei ole iseloomu, tema kohta ei saa mitte midagi erilist öelda.
Kusjuures ma arvan, et elu on värviline, see tähendab, et need inimesed peaksid olema. Nendest saavad head näitlejad ning modellid.
Читать далее
Земляки
Якось до нашого пікету підійшли хлопець та дівчина та спитали українською, що тут відбувається і хто ми такі. Я сказав, що я з України. Вони, очевидно, не дуже повірили, бо продовжили: «Звідки конкретно?» — Маріуполь, кажу, і Донецьк — «А точно-де? З якого району?» — Тю, подумав я, не вірять, перевіряють. ОК: Ворошиловський, Роза Люксембург 70, Інститут фізико-органічної хімії, навпроти СБУ. — Обличчя чоловіка пом’якшилось: «І ми з Донецька, в університеті вчились, тепер в Києві». — Тут з допитом підійшла інша учасниця пікету: «Так ви за чи проти України?» — «Звичайно, за»… Так і народився цей маленький фоторепортаж — зі здивування, бентеги та ностальгії.
https://dt.ua/UKRAINE/u-tallinni-vidbulas-akciya-na-pidtrimku-ukrayini-pid-posolstvom-rosiyi-308400_.html
Читать далее
https://dt.ua/UKRAINE/u-tallinni-vidbulas-akciya-na-pidtrimku-ukrayini-pid-posolstvom-rosiyi-308400_.html
Читать далее
11 квіт. 2019 р.
14 käänet
Eesti Keele Maja korraldas tasuta filmiõhtu, kus külalised võisid vaadata filmi «14 käänet». See oli huvitav kogemus, sellepärast et mul ei olnud õrna aimugi, kui suured probleemid ootavad ees venekeelseid lapsi, kelle pered soovivad integreeruda eesti ühiskonda.
Ukrainas meil on ka palju küsimusi ukraina keele omandamise kohta vene- ja ungarikeelsete inimeste hulgas, aga mitte kunagi, pole mulle tundunud, et see probleem on nii tõsine, nagu filmis räägitakse. Näiteks, ühes episoodis filmitakse viienda klassi kooliõpilast, kes teeb oma matemaatika koduülesannet. Kuna ta ei ole varem õppinud eestikeelses koolis, ta ei tea spetsiifilist terminoloogiat ning tal on väga piiritud oskused võõrkeelse teksti arusaamiseks; siis ema pidi ostma talle teise õpikute komplekti vene keeles lisaks eestikeelsele õpikutele — see tähendab, et poiss peab iga päev topelttööd (vähemalt esialgu) tegema kõigis ainetes. Ma olin nii üllatunud, sellepärast et ma ei osanud seda ette kujutadagi, võib olla seepärast, et vene ja ukraina keel on sugulaskeeled, aga ungari rahvast on nii vähe Ukrainas, et see ei olegi mingi probleem.
Filmirežisöör Marianna Kaat esines meie ees pärast linastust ning ütles, et ta filmis neid dokumentaallugusid peaaegu 4 aasta jooksul. Ta tahtis jälgida, kuidas tema tegelased vastavad sellele raskele väljakutsele. Tema sõnul, kogu filmi sihtrühm on mitte venekeelsed (sest nad ikkagi puutuvad kokku selliste probleemidega), vaid eestikeelsed vaatajad, sest kui lastekollektiivi ilmub keegi võõrkeelne laps tahes integreeruda, mitte ainult õpetaja, vaid ka igaüks peaks tööd tegema natuke rohkem, kui tavaliselt. Loomulikult, ise õppija peab ka olema väga motiveeritud. Muidugi, siin on veel üks nõrk koht kogu integratsiooni süsteemis: see dokumentaalfilm koosneb neljast edukast loost — neli peret, raisates palju aega, jõudu ja raha, suutsid integreeruda, aga mis toimub inimestega, kellel ei ole nii suurt motivatsiooni? Sellele küsimusele film ei vasta.
Читать далее
Ukrainas meil on ka palju küsimusi ukraina keele omandamise kohta vene- ja ungarikeelsete inimeste hulgas, aga mitte kunagi, pole mulle tundunud, et see probleem on nii tõsine, nagu filmis räägitakse. Näiteks, ühes episoodis filmitakse viienda klassi kooliõpilast, kes teeb oma matemaatika koduülesannet. Kuna ta ei ole varem õppinud eestikeelses koolis, ta ei tea spetsiifilist terminoloogiat ning tal on väga piiritud oskused võõrkeelse teksti arusaamiseks; siis ema pidi ostma talle teise õpikute komplekti vene keeles lisaks eestikeelsele õpikutele — see tähendab, et poiss peab iga päev topelttööd (vähemalt esialgu) tegema kõigis ainetes. Ma olin nii üllatunud, sellepärast et ma ei osanud seda ette kujutadagi, võib olla seepärast, et vene ja ukraina keel on sugulaskeeled, aga ungari rahvast on nii vähe Ukrainas, et see ei olegi mingi probleem.
Filmirežisöör Marianna Kaat esines meie ees pärast linastust ning ütles, et ta filmis neid dokumentaallugusid peaaegu 4 aasta jooksul. Ta tahtis jälgida, kuidas tema tegelased vastavad sellele raskele väljakutsele. Tema sõnul, kogu filmi sihtrühm on mitte venekeelsed (sest nad ikkagi puutuvad kokku selliste probleemidega), vaid eestikeelsed vaatajad, sest kui lastekollektiivi ilmub keegi võõrkeelne laps tahes integreeruda, mitte ainult õpetaja, vaid ka igaüks peaks tööd tegema natuke rohkem, kui tavaliselt. Loomulikult, ise õppija peab ka olema väga motiveeritud. Muidugi, siin on veel üks nõrk koht kogu integratsiooni süsteemis: see dokumentaalfilm koosneb neljast edukast loost — neli peret, raisates palju aega, jõudu ja raha, suutsid integreeruda, aga mis toimub inimestega, kellel ei ole nii suurt motivatsiooni? Sellele küsimusele film ei vasta.
Читать далее
9 квіт. 2019 р.
Два роки стажу
Фейсбук нагадав — сьогодні два роки від першого уроку естонської. Ювілей! На фото той комплект підручників, які пропрацьовано на сьогодні.
Звичайно, далеко не все залишилось у голові. Звичайно, є ще кілька книжок, якими я користувався і користуюсь (передусім, це серія від Маль Песті «E nagu Eesti» та «K nagu Kihnu»). Звичайно, сильно помічні були веб- і мобільні застосунки, такі як Keeleklikk.ee, Keeletee.ee, Speakly.me. Про художні книжки, мабуть, не варто і згадувати — вони неоціненні.
Що ще важливого? Люди! Один Ваня, чотири вчительки: всі щиро хотіли помогти, всі помагали, одній навіть вдалось налякати мовою до смерті. Ну і необхідність щодня хоч пару слів казати (і головне — розуміти, що тобі відповідають) в кав’ярні теж неабияк мотивувала.
А результат? Успішні з нуля А2 і B1 — це той мінімум, який ніяк не можуть здати 77 тисяч місцевих руських, йду далі — на B2. Прорвемось!
І якщо вже така тема, то дещо напишу і про програму інтеграції. Отже, в нашому офісі 14 співробітників, з яких місцевих тільки троє. Решта суть іноземці. Всіх іноземців поліція добросовісно направляє на безоплатні мовні курси — отой власне А1, коли слухач просто має вивчити кілька (приблизно сотню) найнеобхідніших фраз. Це, звичайно, якщо вчити.
На курсах побували всі — з поліцією не жартують. Результат (при хороших викладачах!): tere — привіт, head isu — смачного, palun — прошу, ei saa aru — не розумію. З наших 11-ти тільки двоє дійшли до B1 і почасти йдуть далі (це вже за власні гроші), це два тільки пробують подолати А2… Йде третій рік перебування в країні.
Я дуже добре розумію обурення естонців, коли за створеної одної з найкращих систем підтримки мови (безкоштовні курси, безкоштовні іспити, компенсації грошима за успішно складений іспит, відчутні податкові пільги, неймовірні підручники etc) іноземці крутять писком, бо не паньське це діло вашу мову вчити. Я дуже добре розумію також, чому минулого літа було посилено закон, коли нині і від іноземців вимагають іспитів — а скільки було галасу від невдоволених, бо гвалтують!
Разом з тим, найбольш ефективним було би просто викоренити російське середовище тут як таке — тоді мотивація у прибулих (так, і з України також) була б набагато вища. На жаль, це негуманно. Але до цього йде — ось вже і в парламенті з’явились праві популісти, які не соромляться називати чужих чужими.
Читать далее
Звичайно, далеко не все залишилось у голові. Звичайно, є ще кілька книжок, якими я користувався і користуюсь (передусім, це серія від Маль Песті «E nagu Eesti» та «K nagu Kihnu»). Звичайно, сильно помічні були веб- і мобільні застосунки, такі як Keeleklikk.ee, Keeletee.ee, Speakly.me. Про художні книжки, мабуть, не варто і згадувати — вони неоціненні.
Що ще важливого? Люди! Один Ваня, чотири вчительки: всі щиро хотіли помогти, всі помагали, одній навіть вдалось налякати мовою до смерті. Ну і необхідність щодня хоч пару слів казати (і головне — розуміти, що тобі відповідають) в кав’ярні теж неабияк мотивувала.
А результат? Успішні з нуля А2 і B1 — це той мінімум, який ніяк не можуть здати 77 тисяч місцевих руських, йду далі — на B2. Прорвемось!
І якщо вже така тема, то дещо напишу і про програму інтеграції. Отже, в нашому офісі 14 співробітників, з яких місцевих тільки троє. Решта суть іноземці. Всіх іноземців поліція добросовісно направляє на безоплатні мовні курси — отой власне А1, коли слухач просто має вивчити кілька (приблизно сотню) найнеобхідніших фраз. Це, звичайно, якщо вчити.
На курсах побували всі — з поліцією не жартують. Результат (при хороших викладачах!): tere — привіт, head isu — смачного, palun — прошу, ei saa aru — не розумію. З наших 11-ти тільки двоє дійшли до B1 і почасти йдуть далі (це вже за власні гроші), це два тільки пробують подолати А2… Йде третій рік перебування в країні.
Я дуже добре розумію обурення естонців, коли за створеної одної з найкращих систем підтримки мови (безкоштовні курси, безкоштовні іспити, компенсації грошима за успішно складений іспит, відчутні податкові пільги, неймовірні підручники etc) іноземці крутять писком, бо не паньське це діло вашу мову вчити. Я дуже добре розумію також, чому минулого літа було посилено закон, коли нині і від іноземців вимагають іспитів — а скільки було галасу від невдоволених, бо гвалтують!
Разом з тим, найбольш ефективним було би просто викоренити російське середовище тут як таке — тоді мотивація у прибулих (так, і з України також) була б набагато вища. На жаль, це негуманно. Але до цього йде — ось вже і в парламенті з’явились праві популісти, які не соромляться називати чужих чужими.
Читать далее
8 квіт. 2019 р.
Hüvastijätupiknik
Eestisse tuli lõpuks kevad: päike paistab, ilm muutub soojemaks, puhub mõnus ja nõrk tuul, päevad lähevad pikemateks… Aeg piknikule minna!
Meid kutsusid Vera ja Gena, kes olid Donetskis minu aspirandid, siis said teadustekandidaadi kraadi kätte ja kolisid Tallinnasse, kui sõda algas. Gena töötab ülikoolis, Vera aga on lapsehoolduspuhkusel.
Nagu alati ostsime liha, aedvilju ja veini ning kohtusime Nõmmel, et leida vaba ning mõnus grillikoht, kus saab meenutada vanu tuttavaid ning arutleda poliitiliste sündmuste üle.
Tuld tehes Gena kasutas palju paberit. Mis paberid need on?, küsisin. — Vanad dokumendid, mida me ei vaja enam, kolime Eestist ära. — Kuhu? — Saksamaale. Meie grant lõpeb nüüd. Leppisime seal ühe firmaga kokku. Kahju. Eestis oli nii hea. — Selge. Siis me kohtusime selleks, et hüvasti jätta? — Just.
Читать далее
Meid kutsusid Vera ja Gena, kes olid Donetskis minu aspirandid, siis said teadustekandidaadi kraadi kätte ja kolisid Tallinnasse, kui sõda algas. Gena töötab ülikoolis, Vera aga on lapsehoolduspuhkusel.
Nagu alati ostsime liha, aedvilju ja veini ning kohtusime Nõmmel, et leida vaba ning mõnus grillikoht, kus saab meenutada vanu tuttavaid ning arutleda poliitiliste sündmuste üle.
Tuld tehes Gena kasutas palju paberit. Mis paberid need on?, küsisin. — Vanad dokumendid, mida me ei vaja enam, kolime Eestist ära. — Kuhu? — Saksamaale. Meie grant lõpeb nüüd. Leppisime seal ühe firmaga kokku. Kahju. Eestis oli nii hea. — Selge. Siis me kohtusime selleks, et hüvasti jätta? — Just.
Читать далее
7 квіт. 2019 р.
Вибори, вибори, кандидати хороші люде…
Поспівчувайте мені — крім українського цирку на дроті я пережив ще точно такий естонський. Поки не розумієш мови, здається, що люди щось розумне пишуть. А далі: боже, нащо я її вчив — ото щоби всі ті дурниці читати, які кандидати одне про одного пишуть?!? Далі хвилинка політінформації.
В Естонії відбулись парламентські вибори, які виграла ліволіберальна Партія реформ. Виграти виграла, але потім виграли її, бо всі консерватори об’єднались, зробили парламентську більшість і, отже, взяли всі міністерські портфелі. Серед тих консерваторів найбільшим скандалом стала фашистська ЕКРЕ, яка відкрито пропагує расову сегрегацію, вихід з ЕС, вважає кухню найкращим місцем для жінки та каже, що треба скасувати закон про партнерства і закріпити визначення шлюбу як союзу чоловіка та жінки. Короче, ужас-ужас!
Нова парламентська більшість закріпила свої домовленості в коаліційній угоді, що її оприлюднено сьогодні. І що ми бачимо?
Окремим рядком взято зобов’язання підтримувати територіальну цілісність України та розвивати Східне партнерство Евросоюзу; щезла згадка про наміри відмінити закон про громадянські партнерства та закріпити розуміння шлюбу як винятково гетеросексуального союзу; вже ніхто нікого на кухню не жене і навіть не пускає пари з вуст про вихід з ЕС. Скрєпи поки що відступили — Естонія залишається вірним союзником України, а Прайду наступного року в Таллінні бути!
Читать далее
В Естонії відбулись парламентські вибори, які виграла ліволіберальна Партія реформ. Виграти виграла, але потім виграли її, бо всі консерватори об’єднались, зробили парламентську більшість і, отже, взяли всі міністерські портфелі. Серед тих консерваторів найбільшим скандалом стала фашистська ЕКРЕ, яка відкрито пропагує расову сегрегацію, вихід з ЕС, вважає кухню найкращим місцем для жінки та каже, що треба скасувати закон про партнерства і закріпити визначення шлюбу як союзу чоловіка та жінки. Короче, ужас-ужас!
Нова парламентська більшість закріпила свої домовленості в коаліційній угоді, що її оприлюднено сьогодні. І що ми бачимо?
Окремим рядком взято зобов’язання підтримувати територіальну цілісність України та розвивати Східне партнерство Евросоюзу; щезла згадка про наміри відмінити закон про громадянські партнерства та закріпити розуміння шлюбу як винятково гетеросексуального союзу; вже ніхто нікого на кухню не жене і навіть не пускає пари з вуст про вихід з ЕС. Скрєпи поки що відступили — Естонія залишається вірним союзником України, а Прайду наступного року в Таллінні бути!
Читать далее
Підписатися на:
Дописи (Atom)
