Hüvastijätupiknik

Eestisse tuli lõpuks kevad: päike paistab, ilm muutub soojemaks, puhub mõnus ja nõrk tuul, päevad lähevad pikemateks… Aeg piknikule minna!

Meid kutsusid Vera ja Gena, kes olid Donetskis minu aspirandid, siis said teadustekandidaadi kraadi kätte ja kolisid Tallinnasse, kui sõda algas. Gena töötab ülikoolis, Vera aga on lapsehoolduspuhkusel.

Nagu alati ostsime liha, aedvilju ja veini ning kohtusime Nõmmel, et leida vaba ning mõnus grillikoht, kus saab meenutada vanu tuttavaid ning arutleda poliitiliste sündmuste üle.

Tuld tehes Gena kasutas palju paberit. Mis paberid need on?, küsisin. — Vanad dokumendid, mida me ei vaja enam, kolime Eestist ära. — Kuhu? — Saksamaale. Meie grant lõpeb nüüd. Leppisime seal ühe firmaga kokku. Kahju. Eestis oli nii hea. — Selge. Siis me kohtusime selleks, et hüvasti jätta? — Just.