Amsterdamis

Iga kahe aasta tagant, aastast 1992 (tuhat üheksasada üheksakümmend kaks), toimub suur maailmasündmus – AIDS’i konverents, mis liidab paljusid inimesi, nimelt teadlasi, aktiviste, avalikke persoone ja tähti. Selle aasta konverentsi külastas Amsterdamis rohkem kui kaheksateist tuhat inimest.

Tallinnast sinna on otselennuk ning lend kestab umbes kaks tundi. Amsterdami tänavatel on liiga palju inimesi ning me tundsime ennast kolleegidega ebamugavalt. Me elasime üüritud korteris, mis oli konverentsi toimumise koha lähedal (15 minutit jalgsi). Kui me pidime trammiga sõitma, see oli huvitav, sest et oli vaja oma sõidukaarti valideerida mitte ainult sissepääsul, vaid ka väljapääsul.

Konverentsi avamise tseremoonial viibisid sellised tähed nagu Hollandi printsess Margret, sir Elton John, Inglise prints Harry, Ameerika endine president Bill Clinton ja teised kuulsad inimesed. Peeti väga inspireerivaid kõnesid täis nii fakte kui ka emotsioone (iga kõne oli tõlgitud hollandi ning žestide keelde). Ainult üks vene naine, tseremoonia lõpus, rääkis vene keeles ja loomulikult mitte keegi ei saanud temast aru, välja arvatud mõned inimesed endisest NSVL-st.

Iga päev algas varahommikul, umbes kell seitse ja lõppes hilisõhtul. Mul oli seal neli posterpresentatsiooni inglise keeles (üks Ukrainast, üks Tadžikistanist ja kaks Ida-Euroopast ning Kesk-Aasia regioonist). Mitte keegi ei toonud midagi Eestist. Konverentsil oli veel palju ettekandeid Aafrikast ja Aasiast.