Laupäeval ma käisin Toomkirikus orelipooltunnis. See oli odav – kolm eurot. Seal esinevad head organistid või koorid. Kahjuks, nendel kontsertidel mängitakse harva briljantset barokkmuusikat ning väga tihti Eesti modernseid (uusimaid) romantilises stiilis (see viimane on aeglane ja ma võitlen unega) muusikateoseid. Sellel korral olid kavas ka Eesti orelisonaadid, aga muusik valis need teosed, mis ühendavad nii Eesti rahvameloodiaid kui ka keerulisi barokkvorme.
Sel ajal, kui ma kuulasin muusikat, ma mõelsin, et Eesti pop-muusika, mida ma kuulen raadiost, on ka huvitav lõiming: ühtepidi ta on Euroopa pop-muusika kaheksakümnendatest tõlgitud eesti keelde või kirjutatud selles stiilis, teistpidi, ettekanne on väga hea (heliloojad või muusikud elavad oma emotsioone teoses välja).
Minu arvates, see võib-olla sellepärast, et Eesti kultuur nagu Ameerika kultuur on väga noor ja inimesed tahavad võtta parima, nad õpivad näidete varal.
17 лип. 2018 р.
Підписатися на:
Дописати коментарі (Atom)
Немає коментарів:
Дописати коментар