Ühest küljest on see päris oluline, sest massimeedia kujundab avalikku arvamust ning uudiste hinnangud saavad poliitikute tegevusi juhtida. Näiteks töömigrantide küsimus — kas on vaja majanduslikus mõttes kasutada inimesi välismaalt või nende tööjõud on liiga suur risk? Sellele küsimusele vastus toob kaasa üpris konkreetse töömigratsioonikvoodi.
Teisest küljest on see aga küllalt praktiline küsimus meie jaoks: mida me võiksime või isegi peame tegema, et seda avalikku arvamust muuta?
Arvasin, et oleks kindlasti pidanud väikese uuringu tegema. Ma võtsin välja kõik Postimehe artiklid oktoobris (esimesest kuni kolmekümne esimeseni) nii eesti kui vene keeles, mis sisaldavad “ukrain*” või “украин*” sõna (* tähendab, et siin oleks kõik võimalikudvariandid: “Ukraina”, “ukrainlane” jne). Kokku oli 176 uudist, neist 70 eestikeelset ja 106 venekeelset. Siis ma arvutasin, mitu artiklit/uudist sisaldavad teisi võtmesõnu nagu “migrant” või “Sentsov”.
Minu tulemused on sellised (piltel on kogu aasta tulemused okroobrist 2017 kuni oktoobrini 2018): 1) venekeelsetes artiklites on rohkem negatiivseid hinnanguid Ukraina ja ukrainlaste kohta võrreldes eestikeelsete artiklitega (27 ja 17% vastavalt); 2) venekeelsetes artiklites kirjutatakse sagedamini ukraina töömigrantidest, kui eestikeelsetes (11 ja 3% vastavalt), kusjuures venekeelsed hinnangud on peamiselt negatiivsed.
Немає коментарів:
Дописати коментар