Lugupeetud sõbrad!
Tulin siia Ukrainas ja Mariupolist, seal olin 53 päeva pommide all. Pärast filtratsiooni laagrit elasin veel üks nädal Donetskis, vene okkupeeritud ukraina linnas.
Kas teate, mis oli minu jaoks kõige raskem seal? - See, et kunagi õitsev ukraina linn, kus olid ukrainakeelsed koolid ja kus õppisin ja õpetasin mina ülikoolis keemiat ukraina keeles, selles linnas ei jäänudki ühtegi ukraina sõna tänavatel ja inimesed seal olid täielikult venestunud.
Muidugi me, ukrainlased, siiralt täname Eestit Ukraina toetuse ja ukraina kodanike varjupaiga eest. Aga tulin ma siia mitte ainult seda ära ütlema, vaid ka oma muret jagama.
Lapsed-põgenikud. Küsimus on selles, kuidas neid mitte venestada.
Tallinn lõi nende jaoks kooli, Vabaduse kooli, kui täpne olla. Kuid mul on kahju: juhtkond on venelaste hulgast, nn Ukrainast pärit õpetajad ei oska eesti ega enamuses ukraina keelt. Millest siis see vabadus on? - Tallinnas ilmuski veel üks vene kool, Eestist ja Ukrainast Vabaduse kool. Ja see ongi teie turvalisuse küsimus
Немає коментарів:
Дописати коментар